Kohe esimestel päeval,
kui oma kodu üürilepingu allkirjastasime, siis “sõitsime linna” ehk siis Miami
kesklinna, seda tähistama. Miami asub meie uuest kodulinnast Fort Lauderdalest
vaid 30min autosõidu kaugusel ehk sisuliselt nurga taga. Me elasime peaaegu 4
aastat Houstonis, mis laiub meeletult suurel alal (nagu ka kõik muu Texases). Oli üsna tavapärane, et igale
poole tuli sõita vähemalt tunnike (või rohkemgi), poole tunniga ei jõudnud veel
eriti kuskile, sest liiklus ja suured vahemaad. Siin on olukord teine ja see on
üsnagi vastupidine sellele, millega juba harjunud olime. Seega, kui kuskile on
vaja sõita 30min, siis on see sisuliselt siin samas. Niisiis, sõitsime Miamisse
tähistama ja mitte ainult seda, et me ei ole enam kodutud, vaid tähistada oli
veel palju enamatki. Nimelt olen ma juba mitu kuud suhelnud eestlannaga, kes
elab juba aastaid Miamis ja tema tegelikult kutsuski meid välja, et laivis ka nö
ära tutvuga. Nii saimegi oma uhiuue sõbraga uhkes restoranis kokku ja veetsime
ülitoreda õhtu koos. Peale õhtusööki viisime ta koju ja laadisime ühtlasi ka
köögiplaadid oma autost maha, mille olime tema tellimusel Houstonist endaga
kaasa võtnud.
Tere, Miami!
Järgnevad päevad
möödusid meeletu kiirusega, sest kogu korter vajas koristamist tolmust ja
kastid ootasid lahti pakkimist.
Sellistes üürimajades on kombeks, et enne uute
elanike sissekolimist tehakse ära remont – kõik seined ja liistud värvitakse
üle, hooldusmeeskond vaatab, kas kõik toimib. Sisse kolides anti meile veel
mitu dokumenti, millega pidime mööda korterit ringi käima ja kirja panama, kui
miski ei tööta või vajab veel
remondimeestel ülevaatust. Kõik sellised remonditööd ja välisjalatsid toovad
aga korterisse tolmu ja kogu korter vajas alustuseks põrandapesu ja kergemat
tolmuvõtmist muudelt pindadelt, et oleks mõnus enda asjad sisse seada. Mida
meil aga polnud, oli lihtlabane mopp, sest eelmises kodus oli kõik vaiba all ja
köögi ja vannitoa põrandad pesin lapiga käpuli maas, sest pinda oli niivõrd
vähe. Niisiis esimene ost koju – mopp.
Leidsime ülimugava paagi ja pihustiga mopi. Võimalik, et see on juba eilne päev, aga kuna me oleme mopi-maailmas alles noored ja rohelised, siis olime leiu üle väga õnnelikud :D
Kui kodu sai puhtaks,
siis hakkasime otsast asju lahti pakkima ja nii ikka mitu päeva järjest.
Kappidesse oli lausa lust riideid riputada – ruumi oli nii palju rohkem!
Kui
vannituba sai sisustatud, siis sain aru, et üks on ju veel, sinna pole esialgu
peale paberirulli midagi panna. Meil pole varem olnud mitut vannituba. Köök ja
söögituba olid ainukesed osad, mis said 95% sisustatud. Muud ruumid ootavad veel
oma aega, et ruumidest saaksid toad. Sisustamine meeldib mulle väga ja teen seda
suurima rõõmuga.
Esimene laupäev uues kodus ikka traditsiooniliste pannkookidega. Reede õhtul käisime mõnes poes ja leidsime endale ideaalsed baaripukid, seega esimesed mööbliesemed uude koju on ostetud:
Magamistuppa said kardinad üles ja koheselt muutus kogu olemine hubasemaks ja kaja kadus ära:
Esimene hommikusöök uues kodus:
Köök sai korda ja asjad paigutatud:
Reede õhtuks olime mõlemad totaalselt üleväsinud ja otsustasime aja hetkeks maja võtta ja ringi sõita:Esimene laupäev uues kodus ikka traditsiooniliste pannkookidega. Reede õhtul käisime mõnes poes ja leidsime endale ideaalsed baaripukid, seega esimesed mööbliesemed uude koju on ostetud:
Pannkoogihommik:
Laupäeval käisime mööblipoodides asju kaemas ja valimas:
Ning pühapäev möödus jällegi linnutiivul kodus toimetades, et ruumidest saaksid toad:
Magamistuppa said kardinad üles ja koheselt muutus kogu olemine hubasemaks ja kaja kadus ära:
Söögituba in progress:
Siia tulevad veel mõned muudatused, aga esialgu panime paika need asjad, mis meil juba olemas on:
Teine vannituba sai psiut sisustust juurde (peale esialgse üksiku paberirulli):
Elutuba on hetkel veel üsna lage ja kajav, aga peagi muutuvad ka siin asjad:
Alates esmaspäevast jätkasin oma päevatööga ja kuna tulevane kontor näeb hetkel veel välja selline:

Nii huvitav on vaadata kuidas korterist saab kodu. Võrreldes Houstoni ruutmeetritega on teil nüüd mitu korda suurem majapidamine. Saate sisustamist ja kujundamist täiega naautida. Ja mina naudin sellest lugemist. Imelik lugu, loen võõrastest inimestest ja rõõmustan nagu oleks tegu lähedaste tuttavatega. Igatahes on mul teie üle hea meel. H Saaremaalt
VastaKustutaVäga tore on näha, kuidas Sa kaasa elad meie tegemistele, aitäh! Houstoni kodu oli meil 70m2 ja nüüd on 107m2, seega jah, toimetamist jagub mitmel rindel kohe. Siin on aga see hea, et kõik põrandad on parketiga, mitte vaibaga kaetud, nagu Houstonis.
KustutaJuba näeb kodune välja! Jõudu sisustamisel!
VastaKustutaAitäh, Jana! Nagu Sa tead, siis ma naudin seda sisustamise protsessi väga :)
KustutaSisustamise teema on jube põnev :) Palju eelmisest kodust kraami kaasa vedasite? St laud ja toolid on vist eelmisest kodust tuttavad?
VastaKustutaKuidas USAs netiga on? Ma ise elasin vahepeal välismaal ning ei tahetud alla 2a paketti teha, siis ostsin mobiilse neti aga selle kvaliteet oli nigel.
USA netiga on nagu on - kallis on. Meil on interneti ja teleka pakett koos siinse korteri poolt ja üürile on juurde arvestatud $105 kuus. Houstonis maksime oma lepingu eest $150. Sinna sisse kuulus üsna OK internet, 155 telekanalit ja DVR (lindistamine). Lisaks on lepingus sees wifi, millel on üle USA 18 miljonit hotspoti. Seega igal pool liikudes (linnas) on võimalik "tasuta" wifis olla.
KustutaSiduvad lepingud on tavaliselt üheks aastaks, siis saab korraliku sooduka, aga peale esimest aastat maksad ca. 50% rohkem. Kvaliteedi üle ei saa kurta, aga eks kõik oleneb kus asud. Houston on suur linn ja seal probleeme ei esinenud. Fort on palju väiksem ja eks hakkame nägema, mis saama hakkab.
Sisustamise valdkond on ka mulle endale väga põnev. Naudin seda protsessi väga ja kindlasti hoian ka teid progressiga kursis. Kui diivanid välja arvata, siis võtsime eelmisest kodust kogu mööbli kaasa, seega laud ja toolid on õigustatult tuttavad :) Siiski, plaanime osad mööbliesemed tulevikus välja vahetada, aga esialgu tundus mulle mõistlik need kaasa võtta. Jupp aega tühjas toas elada oleks ka maru nukker.
KustutaHa! Teil on kaks kella seina peal. Üks kohalik, teine Eesti aeg?
VastaKustutaVannitoateemal – kui kahega ära harjud, ei mõista, kuidas enne hakkama sai. Meil oli New Mexico kodus vaid üks, nüüd on kaks, ja ilmaski enam vähem ei taha. Iseäranis mugav, kui juhtuvad pikemalt külalised olema.
Vaip-põrandad on jubedad mu meelest, lämmatavad. Parkett või plaat annab palju kergema hingamise, sõna otseses mõttes. Tolmu vähem.
Ilus kodu teil, omate sisustamiseks silma.
Meil on jah Eesti aeg ja kohalik aeg kõrgelt au sees. Suhtleme oma perekonnaga igapäevaselt ja kuidagi hästi loomulik on silma peal hoida, mis kell kodustel parasjagu on. Need kaks kella läksid seintele juba üsna alguses, kui veel Houstonisse kolisime. Kõik, kes meile Eestist külla tulid ütlesid, et maru hea on küll, kui erinavd ajad on silme ees.
KustutaKusjuures selle kahe vannitoaga harjumine võtab vist natuke aega. Ühel õhtul oli Kaspar pesemas ja mina siis kannatamatult ootasin, et saaks ka vannituppa minna. Kui Kaspar vannitoast väljus, siis mulle muidugi meenus, et olin asjatult oodanud :D Me elame kindlas usus, et siinses kodus hakkavad üsna sageli külalised kodumaalt käima (kui maailm normaliseerub) ja siis on kaks vannituba kõigile osapooltele hea ja mugav lahendus.
Vaipadest nii palju, et ega ma ise ka neid väga ei armasta. Mu allergia lausa jälestab paksu seinast-seina vaipkatet. Eelmises kodus aga seda valida ei saanud ja olime rahul sellega, mis on. Uhasin igal hommikul tolmuimejaga kriitilisemad alad üle ja mis seal ikka. Siia korterisse sisenedes hingasin kergendatult. Elutuppa ikka ostame vaiba, et oleks hubasem, aga see on midagi muud, kui suuri ruume katvad paksud vaip-põrandad.
Aitäh, heade sõnade eest, Epp!