Teenitud viljade noppimine

Terve kevade rääkisin sellest, kuidas avastasime enda jaoks uue majandusliku mõtteviisi-elustiili. Uutele lugejatele – tere tulemast! Seadke end mugavalt sisse ja loodetavasti leiate siit meelepärast lugemist 😊 Lühidalt öeldes avastasime u 1,5a tagasi enda jaoks Dave Ramsey majanduslikud põhimõtted, mida hakkasime samm-sammult järgima ja kui ühe sõnaga kogu see teekond kokku võtta, siis on selleks sõnaks EELARVE. 1,5a tagasi olime kõrvuni võlgades (õppelaenud, krediitkaardid jms) ning igal palgapäeval oli meri põlvini, sest arvestatav osa sissetulekust tuli kreediitkaardi tagasimakseteks (ja ärgem unustagem neid magusaid intresse!) tasuda ja kuidas sa muudmoodi ikka oma enesetunnet parandad, kui poodeldes ja restorane külastades. Jällegi – häbeneda pole siin midagi, ju oli vaja see etapp läbi teha, et mõistus koju tuleks. Hea uudis on see, et mõistus tuli koju ja korralikult. Hakkasime pidama eelarvet ja sellest piinliku täpsusega kinni pidama. Ühtlasi saime 100% võlavabaks ja veel enamatki – kogusime endale korraliku tagavara ja mis kõige tähtsam – meie mõtteviis/eluviis oli muutunud.

Kes soovib kõigest detailsemalt lugeda (ja teada saada, mis on Dave Ramsey programm), siis sellekohased postitused leiate järgnevatelt lehtedelt:

Raha I

Raha II - esimene samm hingerahuni

Raha III - laenust vabaks

Raha IV - täielik meelerahu

Raha V - auto

Raha VI - ülejäänud sammud

Kõlab lihtsalt? Hold your horses, cowboy!

Kui teile teise inimese juures midagi ei meeldi, siis on väga lihtne talle öelda, et kuule, ära näri nätsu nii valjult, proovi vaiksemalt. Ilmselgelt meie ootus on, et alates järgmisest sekundist on teise inimese aastatega sissesööbinud harjumus välja juurutatud ja imeline muutus toimunud. On siililegi selge, et nii see ei toimi. Täpselt samuti ei ole väga lihtne ka enda harjumusi ja rütmi muuta. Kui pole ikka terve elu eelarve järgi elanud, siis ega see algus lihtne ei saa olema. Korraga hakkab mingi paberile seatud tabel piirama teie elu ja harjumusi, ajab ikka harja punaseks küll. Loomulikult, miski pole võimatu, aga ma ei hakka ka mingeid illusioone looma, et see oleks maru lihtne (räägin just esimestest kuudest, kui uut harjumust alles kujundatakse).

Meie ajasime pilli totaalselt lõhki ja ajasime piinliku täpsusega oma vägagi kitsas eelarves näpuga järge, et need paganama võlad saaksid kiirkorras tasutud ja see kivi turjalt maha. Ja teate, mis siis juhtus? Raha jäi nii palju rohkem alles! Me saime säästma hakata. Asi, mida me polnud iialgi varem (kahjuks) teinud, aga kunagi pole hilja end parandada ja õppida. Ja me hakkasime sama agressiivselt säätma, nagu olime maksnud eelnevalt oma võlgu. Eelarve muutus ekstreemselt kitsaks, sest me tahtsime ühel hetkel vabamalt hingata. Aga millal see hetk siis tuleb?

Agressiivne säästupoliitika ei ole lihtne, vähemalt mulle ei olnud. Kasparil pole selles vallas mingeid probleeme. Ta on inimene, kellel pole kunagi midagi poest tarvis, on nõus makarone hakklihaga hommikust-õhtuni sööma ja on ise seal juures rõõsa ja rõõmus. Minul on poest koguaeg kõike vaja ja makarone ka ei taha koguaeg… aga paremat elu tahtsin küll. Seega pidin endaga kõvasti vaeva nägema, et suurt pilti silme ees hoida. Kui aga kätte jõudis järjekordne pühapäev ehk meie pere poepäev ja me seljakotid selga vinnasime ning hakkasime poe poole vantsima, siis oli iga kord maru nigel tunne. No kohe kehv tunne oli. Selline “tugevalt teistest halvem” tunne, mida süvendas see, et poodi viiv tee läks suure silla alt läbi, kus pesitsesid teinekord ka kodutud ja seal ei olnud eriti meeldiv kõndida. Viimastel kuudel Houstonis mõtlesin tihti endamisi, et kui kaua me ometi peame veel siin lõõskava päikese käes jala poodi minema, nii kõrini on sellest. Muudkui säästame ja arvutame ja jälle võtame jalad selga ja vantsime kõige odavama toidupoe poole, kust kõige odavamaid tooteid osta.

Ja nüüd, 18 kuud peale meie majandusliku dieedi algust, on lõpuks käes see moment, kus saab päris reaalselt kohe selle suure töö vilju maitsma hakata:

1) Ilma Dave Ramsey programmita ei oleks me oma võlgadest vabanenud ega seljatagust kindlustanud, mis omakorda poleks meil lubanud isegi mõelda teise osariiki kolimisest. Ilma igasuguse laenu- ja võlakohustuseta on aga üsna pingevaba ja muretu kolida just sinna, kuhu süda soovib ja valida selline elukoht, kus end hästi tunneme.

2) Esmaspäeval käisime autosid vaatamas ja leidsime enda jaoks täiesti ideaalselt sobiva kandidaadi. Tegime proovisõidu ära, vaatasime ja kontrollisime kõik viled ja lipud ära ja võtsime seedimiseks pisut aega (et mitte emotsiooni pealt otsustada). Eile, neljapäeval, läksime tagasi ja ostsime selle auto ära. Me ostsime endale auto, just täpselt sellise, mis meeldis. 

Auto on koos saba ja sarvedega üleni meie!!!

Ma isegi ei suuda kirjeldada seda tunnet, mida me tundsime seda tehingut tehes ja autoga väravast välja sõites. Ilma Dave Ramsey programmita (loe: eelarveta) ei oleks me mitte iial sellist asja suutnud teha, mitte iialgi!

Ma ei ole finantsekspert ja kindlasti ei ütle, mida keegi tegema peab. Räägin vaid meie kogemusest, mis ei ole olnud lihtne teekond, aga see on 101% pingutamist väärt. See tunne on täiesti uskumatu ja me ei saaks rohkem õnnelikumad hetkel olla!