Ameerika toidupoed – kui palju piim maksab? Aga sai?

 Eestis on arvukalt toidupoode, mille raames võib toidukorvi maksumus korralikult kõikuda. Täpselt niisamuti on ka siin palju erinevaid toidupoode väga (väga) erineva hinnaskaalaga, mis ilmselgelt mõjutab toidukorvi maksumust. Seetõttu juhin tähelepanu, et tegemist on vaid minu nägemusega ehk siis ülevaade nende poodide põhjal, kus meie käime (nii Texases kui ka Floridas elades). Kuna Ameerika on üüratult suur ja lai, siis võivad hinnad kõikuda ka samade poodide osas erinevate osariikide vahel.

Eesti lugejale ei ole ilmselt päris võõras toidupoeketi nimi Walmart. See on tõenäoliselt Targeti kõrval üks kuulsamaid poode ühendriikides. Mis ta siis nii kuulsaks teeb? Kui aus olla siis nii magusmõru, kui see ka poleks, siis tõde peitub selles, et tegemist on tõenäoliselt kõige odavama (toidu)poega, mis ühest küljest on justkui hea ja kättesaadav kõigile. Teisest küljest aga, ja siin peitubki see konks – see pood on mõeldud KÕIGILE. Kui rahvast on palju, siis see kõigile tähendab igasuguseid sulelisi ja karvalisi ja Walmartis kohtab neid kuhjaga. Mida see siis reaalses elu tähendab? Ei ole kuigi ebatavaline, et poodi on tulnud inimesed, kes tulevad su käest ka poeriiulite vahel raha kerjama. See, et Walmarti parklas seda tehakse, seda ei maksa mainidagi. On ette tulnud olukord, kus valisin marjariiulis marju ja üks kodutu mees tuli mulle (liigagi) lähedale ja hakkas seal samas kirsse degusteerima. Ja samast valdkonnast näiteid on veel küllaga.

Walmart on pood, kust leiab kõike – piimast ja saiast kuni riieteni, tööriistadeni, ravimiteni, tehnikani. Ei ole asja, mida sealt ei leiaks ning Houstonis elades oli see meie kodupood. Ma ei saanud Houstonis aru, mis suur kisa ja kära selle Walmarti ümber käib, sest meie kodupood oli üpriski korralik ja rahvas seal oli ka nii enam-vähem, polnud väga hullu. Floridasse kolides oleme käinud mitmetes erinevates Walmartides ja kokku puutunud nii paljude ebamugavate olukordadega, et nüüdest käime seal vaid ühe korra kuus ja täiendame korralikult varusid ning teistel kordadel käime muudes poodides. Kui lõpuni päris aus olla, siis me tunneme ennast Walmartis üpris ebamugavalt. Miks me seal siis käime? Maru odav on!

Kui tulla Ameerikasse reisile, siis on Walmart kindlasti pood, kust saab kõik vajaliku maksimaalselt soodsa hinnaga kätte, aga Walmart ei asu siiski igas osariigis ja seda on mõistlik kodus enne järgi uurida. Kui enda vaim valmis panna, et see on selline “kõigile” pood, siis soovitan seda igal juhul külastada, sest hinnad on soodsad ja kaup tegelikult hea. Näiteks, ravimid on Walmartis täpselt samasugused nagu apteegis, aga kõvasti soodsamad.

Lisaks on igas osariigis veel nö selle osariigi kaubamärgi toidupood, kus hinnad ehk pisut kallimad, aga kaubavalik hea. Nt Texases on selliseks poeks H-E-B ja Floridas Publix, kus meie käimegi üsna sageli.

Eraldi mainimist vajab veel Costco, mis on sisuliselt hulgiladu. Pakendid on suured ja see ameeriklastele meeldib – mida rohkem, seda uhkem. Ma ei heida seda sugugi ette, sest arvestades looduskatastroofe jms, siis on hädavajalik, et kodus oleks teatav toiduvaru (nii paariks nädalaks) alati olemas. Kuna köökidesse on üldjuhul sisse ehitatud pantry ehk sahver, siis ei ole ka hoiustamisega suuri probleeme. Enne orkaan Harvey´t olin ma esirinnas nende seas, kes naeris seda tohutut kraami varumist suure häälega välja. Harveyga muutus minus see mentaliteet täielikult ja täna on mul häbi, et nii mõtlesin. Nüüdsest on meil kodus alati üsna korralik toiduvaru (paari nädala jagu toitu vähemalt, kui mitte rohkem), majapidamistarbeid, ravimeid jms. Igal asjal on olemas varu, olgu selleks hambapasta, patareid, küünlad või kehakreem. Looduskatastroof ei hüüa tulles ja iialgi ei või teada, kui oled mõneks ajaks oma koju “suletud”. See ei tähenda, et ameerikas elavad inimesed elaksid pidevas hirmus, lihtsalt rahulik on olla, kui sul on olemas varud ja ei pea sellele ekstra mõtlema, kui olukord kisub kriitiliseks. Lisaks on maru mugav ka, kui iga asja pärast ei pea ekstra poodi jooksma.

Niisiis toidupoed. Vahepeale jääb veel tubli hulk poode ja skaala teises otsas laiuvad nö ökopoed, mis on kohalike seas äärmiselt populaarsed. Nt Whole Foods ja Fresh Market. Mis seal salata, kaup on seal tõesti imeline, aga hinnad üsna krõbedad.

Millele peaks aga toidupoes tähelepanu pöörama?

Toidpoes tuleks arvestada sellega, et olgugi, et toidukaubal puudub käibemaks (TAX) ning maksategi kauba eest seda hina, mida sildil näete, siis muudel kaupadel (mida saab samuti toidupoest) on see maks juures ja see lisatakse kassas arvele.  Osariigiti on see summa erinev, nt Texases oli see määr 8,25% ja Floridas on see 6% (üle 9,5% ei tohiks see määr tõusta üheski osariigis). Seega reisile minnes on mõistlik end sellega eelnevalt kurssi viia, et poes mingit ootamatut üllatust ei tekiks. 

PS! Lisamärkusena pean mainima, et toidupoes müüakse vaid lahjat alkoholi (nt õlu, siider, vein), kangem kraam tuleb varuda selleks ettenähtud poest  ja vanusepiirang on 21, et seda osta ja tarbida.

Mahuühikud on Ameerikas teised, kui Euroopas. Kõik, mis on vedelal kujul on pudelile märgitud, kas vedelikuuntsina (1fl oz = 28 milliliitrit) või siis gallonina (1 gallon = 3,78 liitrit). Piima müüakse näiteks ühe gallonilise kanistriga (3,78l) või 0,5 gallonilise pakiga. Piim säilib külmikus väga kaua, seega on need suured pakendid ülimugavad. Meil on külmikus alati mitu kanistrit ja nii ei teki iialgi küsimust, ei piim saaks ootamatult otsa. Piim maitseb täiesti tavaliselt nagu Eestis, hoolimata hunnikust säilitusainetest. Kaspar tarbib tavalist piima ning kanistri (3,78l) eest tuleb välja käia $2,60 – 5,00 (ehk siis 2,19-4,20 eurot). 

Mina tarbin igapäevaselt laktoosivaba piima, mida müüakse 0.5 gallonilises pakendis ja maksab $3-4 (ehk 2,50 – 3,40 eurot). 

Mahla müüakse samamoodi kanistrites (1 gallon) ja hinnad jäävad $5-6 juurde. Muidugi on saadaval ka väiksemaid pakendeid.

Paki mune (12tk) saab kätte aga kõigest dollariga.

Sai on siin juba natuke kallim ja kvaliteetsema pätsi eest tuleb välja käia umbes 3-6 dollarit. Valik on lai ja seetõttu kõiguvad hinnad palju.

Kõik, mis puudutab keekse, muffineid, küpsiseid, pirukaid – kõik see on odav. Näiteks suur karbitäis glasuuritud pontšikuid (12 tk) saab kätte vähem, kui 4 dollariga. Need on riiulid, kuhe me isegi ei suundu, sest see on ilmselge lõks :D Sinna tasub siis minna, kui ongi plaan, midagi väga maitsvat osta.

Meil on käinud palju pereliikmeid ja sõpru külas ja nii mõnigi on öelnud, et toit (nt sai) maitseb siin teistmoodi. Mina ise sellest aru ei saa, minu jaoks on tavalise maitsega asjad, aga eks ma olen harjunud ka.

Enne Ameerikasse kolimist olin kuulnud inimestelt, kes siin reisil olid käinud, et värske toit (nt salat, marjad, juurvili) on poes maru kallid ja rämpstoit on odav. Ma olen arvamusel, et kõik oleneb sellest, kuhu poodi minna. Meie ostame igal nädalal suure hunniku värskeid marju (maasikaid, mustikaid, vaarikaid, põldmarju) ja sööme 5x nädalas mõlemad üsna suure kausitäie marju ära. Igal laupäeval panen värskeid vaarikaid ja mustikaid pannkookidele. Ostame oma marjad Walmartist ja/või Publixist ning ei saaks öelda, et need eelarvesse meeletu augu teeksid. Kui aga samu asju osta nt nö ülemise otsa ökopoest siis jah, tõsi, arve oleks kordades suurem. Eks see on kõik valikute/võimaluste jms küsimus, aga ma jään oma seisukoha juurde, et tervislikult toitumine ei ole kallis. Küsimus on planeerimises ja poes, kust oma asjad varuda.

Värske kraami puhul on oluline jälgida, mis sildile on kirjutatud. Puu – ja juurvilju müüakse, kas tüki kaupa (ea) ja selle ühe tüki hind on siis sildile märgitud või naela kaupa (1 nael ehk 1 pound = 453gr).

Kulusid aitab kindlasti madalamal hoida ka see, kui osta nö poe enda tooteid. Igal poel on enda nimega kaubad (täpselt nagu Selveril on Selveri enda toodang) ja need on tunduvalt soodsamad, kui muu kaup. Tõsi, kõik tooted sellest valikust ei ole head, aga proovida tasub neid siiski, sest kui aus olla, siis mina küll ei tee vahet piimal ja piimal ja puder maitseb ka samamoodi ainult, et hinnavahe on korralik. Poe omatoodangut ei maksa sugugi karta ja alati tasub sellele võimalus anda. Kui ikka ei maitse, siis ei pea enam teinekord ostma, aga on võimalus, et maitseb ja säästate tubli summa raha. Walmarti oma toodang kannab nime Great Value ja meie piimad, munad, hommikuder, kohv jms on kõik selle nime esindajad. Meie oleme maitsega rahul ja võrreldes teiste toodetega on hinnavahe päris suur.

Ma ei oska teha hinnavõrdlust Eestiga, sest kui aus olla, siis ma ei mäleta enam, kui palju mingi toidukaup Eestis maksab. Küll aga tean päris kindlalt, et iga kord, kui ma Eestis olles toidupoes käin, siis kassas tunnen, et maru odav on. Ma pakun, et Ameerika toidukorv on umbes 30% kodumaisest toidukorvist kallim.