Pool on läbi!

Kolm ja pool nädalat tagasi alustasime oma Hullu oktoobri väljakutsega ja pisut üle poole kogu väljakutsest (mis kestab kokku 6 nädalat) on läbi saanud. Ülim eesmärk selleks ajaks on säästa 50% meie kuue nädala netosissetulekust. Oleme piinliku täpsusega oma eelarvest kinni pidanud. Eelarve koostame korraga kaheks nädalaks, sest (1) palgapäev on iga paari nädala tagant, (2) kahe nädala kaupa on palju lihtsam kulutustel silma peal hoida, kui terve kuu vältel.

Esimesed kolm nädalat on olnud väga lihtsad, sest enne, kui me asusime väljakutse juurde, võtsin ma terve nädala selleks, et oma meeleseisund õigesse kohta viia. Vaatasin vastavasisulisi videosid ning tuletasin meelde algtõdesid. Selline häälestus on minu jaoks väga vajalik, sest kui mu vaim on eesmärgile orienteeritud, siis peab juhtuma ikka tõsine maavärin, et mind rajalt kõrvale nihutada. Kui aga vaim pole valmis, siis on mind väga lihtne eksiteele suunata. Seega, ma pidin endaga tööd tegema, et olla sõna otseses mõttes õigel lainel.

Üks asi on olla vaimselt õigel lainel, teine asi on see, mida sa füüsiliselt teed. Mul on väga raske end ohjata, kui ma olen nt oma lemmikpoes TjMaxxis, mul on siis kohe kõike vaja, sest ma näen kõike. Otsustasin kohe ära, et 6 nädalat ma oma jalga sinna poodi ei tõsta (kui pole just mingi hädavajalik asi, ilma millega pole võimalik elada). Amazoniga täpselt sama lugu – valin kiirelt vaid hädavajliku ära ja unustatud. Ehk siis käime vaid 1x nädalas toidupoes ja kogu lugu. Mida vähem ahvatlusi, seda lihtsam on rajal püsida.

Oma kohalikule sõbrannale ütlesin ka, et ärgu mind 6 nädalat restoranidesse kutsugu, sest ma ei saa, mul on väljakutse käsil :D Küll aga kutsusime ta hoopis meile koju õhtusöögile, ega siis väljakutse ei tähenda, et elu elamata jääb.

Mis elu see nii on?? No, aga see ongi ju väljakutse, mitte tavapärane elu 😊 Väljakutse ei peagi kerge olema, aga see ei tähenda, et ennast ei peaks aitama, et seda kergemaks teha. Siiani oleme püsinud ilusti rajal ja kordagi pole olnud tunnet, millest kõigest “mind on ilma jäetud”, vaid ma näen juba poolel teel, kui palju me sellega võidame.

Väljakutse perioodil on meil ka lahtrid eelarves teistsugused, kui muidu. Tavapäraselt on meil eelarves sellised kategooriad:

püsikulud;

toit;

väljas söömine;

fun (kino, tegevused sõpradega, lõbutsemine vabal ajal jne);

riided (ilmselgelt me ei osta iga kord riideid ja kui aus olla, siis me pole seda juba väga väga ammu teinud, aga see kategooria on alati olemas juhuks, kui midagi peaks näiteks katki minema. Suuremad riideostud planeerime siiski ette, nt kui on vaja mantlit või saapaid või rohkem kui 1-2 asja.);

auto (kütus, klaasipesuvedelik või mida iganes autosse on tarvis osta);

oodatud ootamatused (alati on kellelgi sünnipäev, ootamatud ravimid vajavad ostmist, arsti visiiditasud ja muud elulised asjad, mida ikka tuleb ette);

kodu (puhastusvahendid, sisustamine jms);

ilu (iluteenused, meigivahendid, ilutooted, pesemisvahendid);

fondid (võimalikud näited: investeerimine/säästmine/reisimine/mingi kinda asja jaoks kogumine – nt ma tean, et kui kogu mu doktoritöö saab valmis, siis pean selle saatma keeletoimetusse, mis on äärmiselt kallis teenus. Oleme mitme kuu vältel sinna kategooriasse näpuotsaga raha pannud ja kui ühel kenal hetkel on aeg selle arve maksmiseks, siis ei pea sellele eraldi isegi mõtlema, selle küsimusega oleme juba tegelenud / jõulud – sellele kategooriale soovitan kindlasti varem mõelda, kui detsembri alguses 😊 / auto – igal palgapäeval paneme näpuotsaga eraldi auto fondi raha, et kui peaks olema vajandus paranduse järgi või rehvivahetus mingil hetkel, siis ei peaks sellele ekstra üldse mõtlemagi ega muretsema).

Iga kahe nädala tagant istume koos laua äärde ja koostame uue eelarve, kategooriad on suures plaanis samad, aga summad muutuvad - iga nimetatud kategooria saab endale summa vastavalt sellele perioodile, mis tuleb. Mõtleme rahulikult, mis järgnevad paar nädalat meile toob. Iga kuu ja isegi iga periood (2 nädalat meie puhul) on eelmisest erinev ja seega peab ka eelarve muutuma vastavalt sellele, mis elu sellel perioodil ette näeb. 

Säästu-väljakutse perioodil on kategooriad teistsugused. Sellisel perioodil me ei osta mitte ühtegi riideeset ega jalanõupaari. Sisustamine on pausi peal. Väljas söömise lahter on nii kitsaks tõmmatud, et suure nuputamise peale saab 1x nädalas mingi kiirtoidu haarata, aga seda mitte igalt poolt. Ka tavapärane toidupoe eelarve on oluliselt kitsam nii, et eelmisel pühapäeval pidime poes päris leidlikud olema, et eelarvesse ära mahtuda. Nimelt olime otsustanud reede õhtul suuri rõõmusõnumeid tähistada, aga seda saime ilmselgelt üsna tagasihoidlikult teha, sest me ei tahtnud kuidagi oma väljakutset ohustada. See tähendas aga omakorda seda, et pidime natuke “raha laenama” toidupoe kategooriast, mis muutis pühapäevase toidupoe tuuri pehmelt öeldes põnevamaks. Eelarvesse me jäime ja ise olime veel maru uhked ka selle üle, et oma väljakutsega edukalt jätkata. Mingitel hetkedel on see isegi natuke naljaks, kui oma dollareid kalkuleerime, et väljakutse sisse mahtuda, aga teisel hetkel tekitab maru suurt hasarti ka – kas suudame oma eesmärgi ikka täita? Seda näitab elu, aga siiani oleme ilusti graafikus ja soovitan julgelt selliseid väljakutseid.

Laupäeval kutsus Kaspar mind mini-matkale loodusrajale, mis on täiesti tasuta ja niivõrd tore ettevõtmine!

No vaadake vaid, kellega me seal kohtusime!