Ootusärevus vol 6

Ma olen väga elevil, sest üle pika aja tuleb mu perekond meile külla. Siiani on olnud piirid Viiruse tõttu suletud ja keegi meie inimestest pole saanud meile Floridasse külla tulla. Nüüd on aga see aeg möödas, väravad valla ja suvi plaane täis. Homme õhtul saabuvad mu õde ja tema väike poeg meile puhkusele. 

Alates eelmisest nädalast hakkasime usinalt valmistuma. Meil oli külalistetoa jaoks suur voodi olemas (meie esimene voodi Houstonis), mille olimegi kaasa kolinud ja alles hoidnud just selleks puhuks, kui keegi pikemaks ajaks meile tuleb. Nüüd oli vaja vaid madrats juurde tellida. Eelmisel nädalal tuli madrats ära ja Kaspar pani voodi kokku.

Algselt mõtlesime, et peame töölauad kuidagi rohkem kokku koondama, et toas oleks rohkem ruumi, aga esialgu tundub, et seda polegi tarvis teha. Tuba on uskumatult suur. Loomulikult, kui Marisele ja Hugole tundub, et ruumi on veidi vähe, siis alati saame laudu rohkem akna alla ka paigutada. 

Kaspar on terve käesoleva nädala veetnud Californias tööreisil ning mina olen püüdnud oma meetrisest to-do listist igapäevaselt asju maha kriipsutada. Pesin kõik voodipesud, tuulutasin padjad ja tekid, mis on pikalt kiles seisnud. Koristasin tube ehk siis paigutasin nii kontorist kui ka kontoris olevast suurest kapist asju meie enda magamistuppa/kappi, et nende asjadele rohkem ruumi teha ja, et nad saaksid nt oma kohvrid kappi panna ja riideid kenasti sinna paigutada. Nüüdseks on tuba uute elanike jaoks kenasti valmis.

Oleme enda kodukontori ümber kehastanud külalistetoaks. Minul on ametlik puhkus, mis tähendab, et kodukontorit ma hetkel ei vaja (ja koristan puhkuse ajaks selle segaduse oma töölaualt ära) ning Kaspar saab külaliste ajal tööd teha klubimaja avatud tööruumidest (paljud inimesed meie kompleksist teevad seal tööd). 

Panin Hugo (õepoja) üllatused tema öökapi juurde valmis. Ta lõpetas esimese klassi kiituskirjaga ja oleme ta üle väga uhked. Selleks puhuks tundus täispuhutav krokodill ja sukeldumispulgad ideaalne kingitus (ta on täielik veehull). 

Tõukeratas on puhtalt Kaspari idee, sest me soovime puhkuse ajal palju jalutada, et erinevaid kohti uudistada, aga üks 8-aastane mehehakatis ei arva jalutamisest eriti midagi... seega lahendus sellele murele on pildil. Riputasin Käsnakalle kummikommiburgeri ka tõuksi külge, et oleks toredam.

Siin on suvel väga palav ja mõtlesime Kaspariga, et ehk uue toreda veepudeliga on vee joomine lapsel lõbusam, sest jooma peab palju ja kui sa oled 8-aastane, siis on klaasist seda igav teha. 

Õe asjade jaoks on eraldi öökapp voodi kõrval. Sinna sahtlisse panin mõned vajalikud asjad, mida puhkusel olles ikka kulub ehk siis antibakteriaalsed niisked salvrätid, des.vahend kätele, nätsud, taskurätid jm. Ta saab need kenasti käekotti panna ja tunda ennast igal pool mugavalt. 

Leidsin sellise toreda puidust sildi, kuhu kirjutan meie wifi nime ja parooli. Suve jooksul on meil veel nii mõnigi külaline tulemas ja siis on hea, kui on olemas ja silma all.

Lisaks koristasin neile mõeldud vannituba ning tühjendasin ka sealseid kappe ja riiuleid, et nad saaksid ennast mugavalt lahti pakkida ja koduselt tunda. Sel korral saavad nad ühe vannitoa enda kasutusse, mis on kindlasti mugavam, kui Houstonis, kui jagasime kõik ühte vannituba. Me oleme kõik üles kasvanud pigem tagasihoidlikes tingimustes ja meie lapsepõlves ei olnud sellist luksust nagu kaks vannituba, kõik jagasid kenasti ühte ruumi ja see pole mingi probleem. Lihtsalt väga hea tunne on võimaldada pereliikmetele seekord pisut mugavamat olemist. 

Panin kappi valmis ka vajaliku randa minekuks:

Mõned üllatused õele vannitoas

Köögis tegin Hugole väikese hommikusöögibaari. Kodus on tal nii, et helbeid võib võtta küll, aga enne peab sööma kas putru või võileiva. Eks siin ta ema kehtestab vajalikud reeglid ise, aga peale kohustuslikku pudruampsu saab ta siis ise oma hommikusöögibaarist endale meeldivad krõbinad ja piimakõrred valida.

Kui te nüüd küsite, kas ma puhkuseplaani ka tegin, siis jah, tegin küll. Teate ju küll mind... uutele lugejatele - Tere tulemast! Mina olen Maile, organiseerimishull. Õnneks mu pereliikmed ja sõbrad on sellega kursis ja harjunud. Puhkuseplaaniga on ikka nii, et jah, mul on seal detailselt kõik kirjas, aga see ei tähenda, et see on mingi dokument, mida me peame jälgima. Pigem on see selleks, et puhkusel olles ei peaks väga mõtlema ja nuputama (see on juba ette tehtud) ja, et hiljem ei tekiks tunnet, et ah pagan, sinna ju tahtsime ka minna, aga läks meelest või ei jõudnud. Ja kui tunneme, et mingit asja ei soovi teha, siis me lihtsalt ei tee. See on pigem selline suunis, mida soovi korral jälgida.

Lisaks tegin veel sellise toidukohtade nimekirja, et oleks lihtsam otsutada, kuhu soovime minna:

Täna öösel tuleb Kaspar tööreisilt koju ja homme õhtul juba kihutamegi Miami lennujaama perele vastu. Oleme väga elevuses!

...

Ootusärevus vol 1

Ootusärevus vol 2

Ootusärevus vol 3

Ootusärevus vol 4

Ootusärevus vol 5