Uueks aastaks valmistumine

Viimasel nädalal olen valmistunud uueks "kooliaastaks" ehk siis ostnud vajalikke asju, mida tööl vaja läheb. Minu aasta algab alati augusti lõpuga/septembriga ja lõppeb suvega. Nii on see alati olnud ja ilmselt nii ka jääb. Ostan oma märkmikud ka alati sellise ajaarvamise järgi ehk siis juulist juulini akadeemilised märkmikud. Teate ju küll, ilma selleta olen kadunud hing. Niisiis tellisingi endale uue märkmiku, sest hoolimata moodsatest süsteemidest, armastan ma ikka vana head paberkandjal märkmikku, kuhu kõik mu elu on koondunud. 

Loomulikult peab märkmik kokku minema ka telefoniga, mis omakorda harmoneerub mu roosa arvutihiirega ja joogipudeliga ja...

Eelistan kontorisse ise lõunasöögi kaasa võtta. Ülikoolis on küll kohvikud olemas, aga enda tehtud toit on tervislikum ja säästab tunduvalt aega ja ka raha. Käime kolleegiga tavaliselt 1x nädalas kohvikus lõunal ja muul ajal võtame ise kaasa. Otsustasin sellel aastal ära proovida ka selle kuulsa bento box-stiilis lõunakarbi. Tegemist on mitmeosalise karbiga, mida olen kihtide haaval pildistanud, et asjast parem ülevaade saada: 

Karbiga kaasas on kõik vajalik. Esimene kiht on siis lõunasöögi jaoks mõeldud:

Teine kiht on eraldi vahepala, salati vms muu jaoks, kui ees on ootamas pikk päev kontoris. Väikest valget vaheseina saab karbisiseselt nihutada nii kaugele kui tarvis:

Kogu kupatus on plastikust, masinpestav ja käib elastikkummiga kokku. Karpi on võimalik kasutada nii ühe kihina kui ka mitmekihilise karbina, vastavalt siis vajadusele:

Eks siis elu näitab kas oli ka väärt ost või mitte. 

Lisaks varusin sellise spetsiaalse termose, millega kuuma või ka külma toitu loengusse kaasa võtta. Alati ei ole piisavalt aega, et minna kohvikusse/kööginurka sööma (toitu soojendama või seda külmikust võtma) ja selleks puhuks mõtlesin, et hea, kui saan korralikku toitu käekotiga loengusse kaasa võtta ja seda vajadusel süüa. Katsetasime siis eile õhtul kuuma veega ära, kui kaua termos sooja hoiab:

Tundub, et sellega on korras ja termose töökindluse pärast muretsema ei pea.

Leidsin endale ka üliarmsa lauakella Tallinna kontorisse, mis läheb mu roosa hiire ja muude asjadega kenasti kokku.

Neljapäeval oli viimane puhkusepäev ja oligi aeg tööellu tagasi sukelduda. Pildil on küll päevitaja, aga seesmiselt olin neljapäeval kohutavalt ärevil, lausa ebamugav oli olla. Reede hommikul aga tööle asudes sain üllatavalt kiiresti lainele ja ühtlasi kadus ka see ärevus. Ma tean, et kui tööde nimekiri on üüratu, siis kõige mõistlikum on hakata lihtsalt ühte konkreetset asja tegema, mitte proovida igast asjast natuke teha. Nii suutsingi esimese tööpäeva lõpuks postkastile tiiru peale teha ja isegi esimese loengu ette valmistada - seda oli rohkem, kui olin endale esimeseks tööpäevaks eesmärgiks seadnud. 

Sellel aastal on plaanis augustikuuga maksimaalselt loenguid ette valmistada, et septembris poleks tunnet, et upun töökoorma alla. Teine tööpäev on lõpusirgel ja olen loengute valmistamisel jõudnud järjega 15. septembrisse, mis on väga hea tulemus. Plaan on samas vaimus jätkata kuni reedeni, siis on aeg asjad pakkida ja lennukile minna - Eesti kodu ootab.