Kaspari kirjad kodustele vol 3

Hei!

25.10.2016

Nüüd on tuju läinud iga päevaga paremaks ja loodan, et asi liigub sama rada pidi ka edaspidi! Uue nädala esimene päev tõi heakskiidu korterikompleksilt 3000 Sage ja homsest peaksin võtmed kätte saama.
 Seda eeldusel, et minu pühapäeval saadetud raha eesti pangast ameerika panka homse päeva jooksul kohale jõuab. Selles kohas on maksmine võimalik vaid kohaliku kontoga. Kui teen esimese makse ära, siis saan kohe ka võtmed kätte. Lisaks pean tegema veel üürniku kindlustuse ning elektrilepingu. Ja seda kõike juba homse päeva jooksul. Hommikul lähen juba varem tööle, et saaksin vajadusel lõunal natukene pikema pausi teha ja korteri asju ajada. Seda muidugi juhul, kui raha on selleks ajaks üle tulnud. Kui ei ole, siis ootan veel paar tundi ning hiljemalt neljast pean hakkama asju ajama. Kui ka selleks ajaks pole raha üle tulnud, siis tuleb paluda neil üürileping teha alates kolmapäevast ning õhtuks endale uus hotell leida. Sellega on probleem selles, et kui tehakse uue sissekolimise kuupäevaga leping, siis võib ka rendi hind muutuda – ei tea kunagi mis suunas.

Loodan, et kõik laabub ning saan homme kontorist oma kohvritega siiski oma uude koju, mitte hotelli suunduda.

Täna tegelikult rohkem uudiseid polegi, kui et see on mu viimane öö selles hotellis ja ma ei jää seda igatsema!

Parimat,

Kaspar

Kaspari kirjad kodustele vol 2

Tere jälle!

23.10.2016

Ongi nüüd laupäev läbi ning minu meeles läks täitsa asja ette. Sain aru, et koht kus Houstonis elada ongi minu kontori lähiümbrus ehk Uptown või Galleria area (kui soovite saate uurida ja guugeldada). Kui praegusest hotelli piirkonnast ära sain, siis tekkis kohe ka turvatunne, sest praeguses piirkonnas on minusuguse vahukoore värvi nahaga inimesi täpselt üks (k.a. mina).

Tänaseks oli 3 korteri kompleksi vaatamiseks kokku lepitud ning ühte astusin niisama sisse ja nõudsin ringkäiku. Esimeseks oli 79. aastal valminud kompleks, kus on ligi 2000 elanikku. Koha nimi on The Creole on Yorktown (http://www.thecreoleonyorktown.com/gallery.aspx ). Rohkem oli rõhutud ümbrusele, kui korterile endale. Aed ja basseini ümbrus oli tõesti ilus: mitmed ojad vulisesid, hoolitsetud põõsad ja puud ja lillepeenrad, looklevad teerajad sillaga üle ojade. Kõik tundus imeline. Siis astusin korterisse, mis oli ajast räsitud ning umbes 40 värvikihi all. Magamistoa akna taga oli parkimisplats. Ei jätnud head muljet ja kuu üür oleks $1170. Lisaks on elekter, prügi, vesi ja kindlustus. Prügi on $25, elekter umbes $100 ning kindlustus umbes $20. Need on enamjaolt igal pool samad.

Mööblit pole ka kusagil sees. See tuleb kas endal osta või rentida. Viimasest kohast sain ühe pakkumise, kus elutoa, magamistoa ja söögitoa mööbel oleks kokku $219/kuus. Minu arusaamise ja kogemuste järgi on see päris hea pakkumine. Lisaks on mul talong, millega saan $50 alla, aga seda vist vaid esimesel kuul.

Igas kohas pakuti ka vett pudeliga ja igas kohas ma võtsin selle ka vastu, sest et pikk päev oli ees ja vesi siin hotellis maksab $1,50. Nüüd mul külmikus 2 lisavett ja kolm taala kokku hoitud. Peale esimest kohtumist ei olndu tuju kõige parem, sest mõtlesin, et kui sellise hinna eest saab sellise saasta, siis ma ei saagi korralikult elama hakata. Selle mõttega läksin lähedal asuvasse supermarketisse, sest olin välja uurinud, et sealt saab ühistranspordi kaarte osta. Ostsingi siis ühe. Panin 25 taala peale ja nüüd saan sellega ringi tiirutada. Muidu sularahas transpordi eest tasudes tuleb iga kord bussi või metroo/trammi peale astudes maksta $1,25. Hotellist uptowni sõitmiseks on vaja kahe bussiga sõita ja seega 1 reis maksab $2.50. Nüüd on mul see kaart ning pilet maksab endiselt $1.25, kuid kehtib 3 tundi.

Teiseks kohaks oli Montierra (http://montierraliving.com/gallery/ ), mis on kõvasti uuem ja tegutsenud umbes 10 aastat. Vaatan praegu ühe magamistoaga kortereid, mis tähendab, et kokku 2 tuba. Kõik oli palju uuem ning ilusam. Lisaks olid aknad kahekordse klaasiga nagu meie head pakettaknad. Vaip on aga igal pool maas välja arvatud köögis ja vannitoas. Külmik oli kahepoolne ning jäämasinaga. Vaibad on siin korterites pehmed ja pika, jämeda ja tugeva lõngaga. See korter maksab $1226, millele lisandub kõik muu. Kui teisipäeval sinna sisse kolida, siis tuleb kohe välja käia $2240 (lisaks veel $125 admin tasu) ja järgmine üür tuleb maksta alles detsembris ning sissemaksust saab välja kolides tagasi $1226. Üüri hind oleneb lepingu pikkusest ning võtsin kõik pakkumised 6 kuu peale.

Järgmisena läksin sellisesse kohta nagu Gables Metropolitan Uptown (http://gca.gables.com/find/apartment/161-gables-metropolitan-uptown-houston-tx). Ilus koht, aga korterid polnud kõige paremad. See on ca. 17 aastat vana kompleks ning üsna aegunud korteritega. Pooled on ka renoveeritud ja seal kõik uued seadmed ja köögi- ning vannitoa kapid. Renoveeritud korterite miinimum rendiperiood on 13 kuud. Kui soovid katkestada, siis pead ette teatama 60 päeva ja maksma 1 kuu üüri trahvi. Ehk et kokku 3 kuu üür. Selle korteri üür on $1190. Admin kulu on ühekordne $420 taala ning teisipäevasel sissekolimisel tuleb tasuda $1875. Sellest on ühe kuu üür tagatisraha, mille saab välja kolides tagasi. Kui poole kuu pealt sisse kolida, siis maksad vaid kuu lõpuni jäänud päevade eest.

Nüüd olid kõik eelnevalt kokkulepitud kohtumised tehtud ja võtsin ette tee teadmatusse. Selleks oli kompleks nimega 3000 Sage (https://3000sage.com/gallery/). Astusin uksest sisse ja ütlesin, et tahaks üürida. Viidi kohe ringkäigule. Enne nõutakse isikutõendit, mis jäätakse hoiule kontorisse. See on nende enda ohutuse pärast, et oleks teada, kellega nad välja läksid – imelikud mured siin inimestel. Kõigepealt viidi mind vaatama nende näidiskorterit, mis oli möbleeritud. See oli väga ilus, suur ja kodune. Lisaks on seal üks usteta kontoriruum, mis on päris toa suurune. Täpselt selle sama korteri üürimine ilma mööblita on $1484 kuus, aga see tundus tõsiselt ahvatlev kaa. See hind on kahjuks ainult 13 kuu lepingule. Kokku oli sellel korteril pinda 1050 ruutjalga ehk 100 ruutmeetrit. Selle sama korteri kohta on neil kodulehel pildid (kohe esimene korter, mis galeriis). Sellel oli deposiit $300 ning ühekordne admin tasu $315. Saate maketti ja hinnainfot nende kodulehel vaadata (korter The Woodway). Vaatasin seal ka väiksemat korterit (The Tanglewood), mis on 70 ruutmeetrit. Seal on ka kirjutuslauaga väike putka, mida saaks kodukontorina kasutada. Laud on sisse ehitatud ja oleks ainult tool vaja osta või rentida. Selle üür on 13 kuu lepingu puhul $1100 ja viie kuu lepingu kuuüür oleks $1200. See oleks päris hea isegi. Pakkumises on nii plaaditud elutoa põrandaga kui ka üleni vaipkattega. Plaadid on nagu suured graniitplaadid, mis on isegi ilusad, mitte tavalised vannitoa plaadid. Sellised läikivad ja siledad ikka. Eks selle valiku peab abikaasa tegema, arvestades, et vaip oleks tema allergiaid arvestades paras õnnetus.

Kokkuvõttes oli viimases kohas ikka päris kodune tunne ja oleks tahtnud kohe sisse kolida. Eks mõtlen ja arvutan veel ja iga soovitus on ka teie poolt oodatud!

Peale seda läksin kesklinna. Näeb välja väga puhas ja esinduslik. Pole elu sees nii suuri maju näinud ning tänavatel oligi täitsa suure linna tunne -  päike paistab, aga tänavad on kõik varjus. Jalutasin ringi, tegin pilte ja maru üksik tunne oli kogu aeg. Inimesi ja autosid liikus tänaval vähe. Pooled inimestest olid kerjused ja tolgused. Kaubanduse poolest oli nagu teine maailm, sest poode ja söögikohtasid oli nüüd iga kvartali kohta 1. Kuna ma polnud lõunat söönud ja kell oli juba viis õhtul, siis kõht hakkas korisema. Hüppasin metroo peale ja istusin ümber bussi peale. Kolm reisi kokku läksid nüüd maksma $1.25, sest mul ju nüüd plastikpilet J. Hotelli juurde tagasi jõudes läksin süüa otsima. Avastasin, et teisel pool maanteed, millel on 6 rida mõlemale poole, on kõik ikoonilised söögikohad olemas, kaasa arvatud Macy’s ja KFC. Läksin siis elus esimest korda KFC-sse. Arve oli viis ja natukene ja sain kõhu täis, aga pole veel õppinud toitu nautima siin. Kogu selle üksinduse ja emotsioonide vahel on söögiisu ära kadunud ja söön vaid selleks, et peab. Loodan, et asi paraneb peagi!

Homme peaksin pesu pesemise ette võtma. Hotellis on need masinad olemas ja toas on triikimisraud ja –laud niisamuti. Veel on plaanis jooksma minna ja natukene vabamalt võtta.

Tore on teie kirju saada ja end vahepeal Eestisse mõelda! Oleme kirjasõbrad edasi ja loodan teid kõiki varsti jälle näha!

Teie Kaspar

Kaspari kirjad kodustele vol1

Tere, kallis perekond!                                                                                                   22.10.2016

Oh jeebus kui keeruline saab üks algus olla!? Muretsemiseks pole aga põhjust, sest et tegelikult on ju kõik hästi ja saan ju asjadega hakkama. Lihtsalt, et üksi on paraku maru keeruline ja koduigatsus on üpriski talumatu. Igal võimalusel tahaks kellegagi kodust rääkida, aga paraku on ajavahest tingitult see aeg üsna vähene. Praegu nagu elangi vaid selle nimel, et saaksin teiega suhelda!

Tööl on keeruline, sest et uskumatul kombel eksisteerib minu jaoks keelebarjäär. Tean, et see läheb üle mõne kuuga, kuid praegu on lihtsalt keeruline oma mõtteid edastada ja rääkida arusaadavalt. Ameeriklased ei saa kohati minu euroopa aksendist aru, siis proovin võimalikult pehmelt ja lõppusid kaotavalt rääkida, et nad aru saaksid. Kui ma kogu sõna ilusti välja hääldan, siis nad tihtipeale ei saa sellest aru ja küsivad üle – imelik! Aga küll ma ka sellest ühel päeval üle saan!

Ma ei ole enam Houstonis väga kindel! Üks põhjuseid on see, et ma ei tunne end siin koduselt: igat värvi peale valge on siin nii palju ja see lihtsalt hakkab pähe. Ei tunne end lihtsalt turvaliselt. Kui aga kesklinna pool olla ja näiteks ka kontoris uptown piirkonnas, siis seal on rohkem valgeid ja turvaline ka. Seetõttu olengi mõelnud, et pigem kulutada üürile natukene rohkem ning saab end samas ka hästi tunda. Tahaks ikka talve Houstonis ära veeta, enne kui kuhugi kolima hakata, sest et ilm on siin talvel hea – nagu Eesti suvi. Loodan, et saan varsti hakata klienditööd tegema ja kliendi juures kohapeal olla, sest praegune kontor pole kõige parem variant. See on teise ettevõtte kontor ja ma olen seal külaline ning mul nagu pole enda kohta. Seega tegelikult ei ole tulevikus kontori lähedus tähtis, aga piirkond võiks see olla küll, sest kõik seal käe-jala juures.

Üüri hind sõltub üürilepingu perioodist. Saab teha ka kolme kuu oma mõnes kohas, aga siis on kuu üür umbes 200-300 dollarit kallim, kui kuue kuu puhul. Ehk et mida pikemaks end lepinguga seod, seda väiksem on üür. Lepingust taganemine pole aga võimalik ning peadki hambad ristis kannatama kogu lepingu perioodi. Kui mingi koht tõesti meeldib, siis võtan maksimum kuueks kuuks. Võib-olla tahaksime siis suveks kuhugi mujale linna kolida ja siis selleks hea võimalus. Möbleeritud korterid on kõvasti kallimad ja parem variant on vist mööblit rentida. Natukene tuleb enne kalkuleerida, sest et sellise tagasihoidliku komplekti mööbli rentimine on 350 dollarit kuus. Kui eraldi vaid voodit rentida (või siis madratseid, sest et ameerikas pole meie mõistes voodi raami vaid on madratsid üksteise otsas) siis selle rentimine on 60 dollarit kuus. Homme (laupäeval) on mul 4-s kohas kontori lähedal kohtumine kokku lepitud, et kaeda pakutavaid kortereid ja tingimusi. Peale seda lähen teen tiiru kesklinnas – jalutan pargis, teen pilte kõrgetest hoonetest ja olen natukene aega turist. Äkki ostan isegi päikseprillid J.

Ameerika on täielik tarbimisühiskond. Telerist on reklaami rohkem kui vaadatavat sisu. Isegi uudistel on alati mingi sponsor ja mingi eripakkumine vaatajatele. Ja kõik reklaamid on idiootsed – nagu reaalselt on need vist külakolka matsidele mõeldud ja tehtud. Reklaamis müüakse karjudes, et miski on miski pärast kõige parem ja siis tuuakse kõrvale ka konkurendi toode, et sellest on parem. Poode ja ärisid on vist igas linnaosas rohkem, kui Eestis kokku. Küünesalongid, vaibapoed, ehtepoed, madratsipoed on enim esindatud. Lisaks on millegi pärast iga nurga peal telefoni parandamise poed. Ja muidugi ei saa üle ega ümber söögikohtadest – neid on iga nurga peal. Eriti palju on steak house’e, mis siis Eesti mõistes võiks olla mingid barbeque restoranid. Ise pole veel sinna sööma läinud. Käisin vaid mäkis ja peab tõdema, et Eesti mäkk on kordades parem. Hinnad on siin kõik ilma maksudeta ja need tuleb ise juurde mõelda. Tsekilt on näha alles, et palju mis kauba puhul maksud on. Ise pole veel suutnud selgeks teha, et mis kaubad on 17% maksuga ja mis on 7%. Mingi protsent on vist veel? Kuna palka pole veel saanud, siis ei oska veel hinnata seda täpset töömahtu, mida peab tegema, et endale korralik lõuna lubada. Eks varsti saan asjadest paremini aru.

Väga kuum teema on siin presidendi valimised. Kõik uudised pasundavad sellest ja samamoodi ka kõik jutusaated. Muust reaalselt ei räägitagi – natukene on üle visanud juba. Kõik teleinimesed on Trumpi vastu, kuid väga ei old aka Clintoni poolt. Kontorist olen ka rääkinud ühe Trumpi poolt hääletajaga. Ta ütles, et vihkab mõlemaid, kuid Clintoni poolt ei taha hääletada.

Siiani on olnud seiklus täie raha eest! Olen kindel, et varsti läheb kergemaks ja saan paremini hakkama. Iga päev on juba natukene parem ja selgem, kuid endiselt on tunne nagu see kõik on uni. Kui teil leidub aega ja tahtmist, siis loen teie kirju suurima heameelega!

PS! Maile või isa võiks kirja ka Helinile edasi saata. Mul pole praegu ta meili :(

Suhtlemisteni!

Teie Kaspar

Sissejuhatus blogisse

Hea lugeja,

aastal 2015 hakkas mu teine pool igapäevaste vestluste sisse poetama lauseid stiilis: "Läheks avastaks õige maailma?"

Ning keset õhtusööki nagu muuseas: "Tead, Tartu on ikka päris väike ja rahulik. Me peame ikka tulevikus verandal jalgu kõlgutades oma lastelastele elu seiklustest ka rääkima. Tartus ei toimu ju midagi, me peame ise midagi ette võtma."

Kui aus olla, siis ma alguses vältisin neid "juhuslikke" lauseid meie igapäevaelus. Tõttöelda ma armastasin meie elu Tartus. Kui oled 8 aastat ühes linnas elanud, seal endale maailma parimad sõbrad leidnud, siis ei taha sa sealt lahkumisest kuuldagi. Mis maailma avastama? Me veetsime 2 suve Hispaanias, töötasime nagu hullud ja nutsime kodu taga. Loomulikult oli tore, aga see meeletu koduigatsus ja võitlus prussakatega. Avastasime ära juba, aitab küll, hakkame nüüd kodu punuma. Hakkame tegema nüüd neid asju nagu peaks: abielu, lapsed, aiaga majake ja koer ja kass ka sinna sisse. Ei?

Kaspari tuhin minu ponnistustele vaatamata siiski ei vähenenud ja viimaseks tõukeks sai see, et meie armas koduke müüdi maha ja korraga olime ilma koduta ja teha tuli otsus - uus kodu Tartus või mujal? Mujal. Nii sai alguse asjaajamine, mis kestis kokku 3 kuud ning mis päädis meie USA viisadega 3 järgnevaks aastaks 2016-2019 (update: kui esimesed viisad said läbi, siis selleks hetkeks ei olnud Ameerika veel avastatud, järelikult tuli tegutseda, et uued viisad hankida. 2019 suvel saime uued viisad veel 2 järgnevaks aastaks ning hakkasime asju ajama, et saada Green Cardi. Alates 2022 kevadest saime enda kaua oodatud Green Cardid ehk Rohelised Kaardid kätte, mis on 10-aastane elamisluba Ameerikas).

Oktoober, 2016:

Kaspari uueks töökohaks on USA Columbus Inc., kus ta on IT tarkvara konsultant. Mina olen hariduselt klassiõpetaja ning lisaks ka koolieelse lasteasutuse õpetaja, kuid praegu jätkan täiskohaga kodukontoris oma doktoritöö kirjutamist, mis on samuti haridusvaldkonnas.  Koos oleme alates keskkoolist (2006) ning sellest abielus alates 4.juunist 2016, mis tähendab, et sõpruskond on meil ühine ja üldiselt veedame oma vaba aja maksimaalselt koos. Harrastame tervisesporti, sõpradega aega veeta ja väljas käia. Alati oleme unistanud ka reisimisest ning nüüd loodame seda unistust otsast täitma hakata, sest tudengiaastatel oli ainuke võimalus reisimiseks lennata terveks suveks Hispaaniasse ja seal tööd rügada, et saaks vabadel hetkedel merd ja päikest nautida.

Meie uueks kodulinnaks on Houston, mis asub Texase osariigis. Houston on populatsioonilt neljas linn USA-s: 2010 a seisuga elab seal 2.1 miljonit elanikku (Eestis kokku elab 1.3 miljonit). 17. oktoobril (2016) sõidab Kaspar meile sinna kodu punuma ja oma uue tööga algust tegema. Mina olen veel Eestis, et teha veel vajalikud toimingud seoses oma kooliga nii, et aasta lõpus talle järgi minna. Vaatame siis milliseks meie seiklus kujuneb. Eesmärgid on paika pandud:

Anda endast parim, et tulevikus seal verandal oma jääteed rüübates ja jalgu kõlgutades (olgem ausad, minu jalad kõiguvad isegi laste toolil istudes) oleks  lastelastele seiklusi rääkida ja neid kohe rohkelt :)

Juuli, 2020:

Houstoni seiklus sai selleks korraks läbi. Miks ja kuidas kõik juhtus, sellest saab täpsemalt lugeda SIIT.

Alates juulist, 2020 on meie koduks küll endiselt Ameerika, aga nüüd juba Florida osariik, Fort Lauderdale maaliline linnake Atlandi ookeani kaldal.

Fort Lauderdale võlus meid esimesest sekundist, kui siia jõudsime. Tegemist on tõeliselt imekauni kuurortlinnaga, kus elanikke eelmise aasta seisuga 182 437 (võrdluseks nt Tartus on elanikke 93 865). Fort Lauderdale asub vaid napi pooletunnise sõidu kaugusel Miamist ning on ääristatud täiesti imelise rannajoonega (vt pildilt). Linn meenutab suurelt osalt mu kallist Tartust, kus keskel lookleb jõgi, mille ääres asuvad kõnniteed, jooksurajad ja kohvikud. Temperatuur on siin aastaringselt SOE, millest suvekuumus võtab enda alla umbes 32 kraadi ja talvine kõrghooaeg stabiilselt 25-28 soojakraadi. Tegemist on troopilise kliimavööndiga, millest ka lokkav loodus võimsalt märku annab. 

Fort Lauderdale:

Meie uue kodulinna, Fort Lauderdale, asukoht USA kaardil:

Fort Lauderdale asukoht Florida osariigis:

Juuni, 2021:

07.07.2021 kaitsesin enda doktorikraadi ning võtsime vastu otsuse kolida tagasi Eestisse. Minu suur soov oli tööle asuda ülikooli ning selleks hetkeks oli teada, et uus töökoht ootabki mind juba augustis Tallinna Ülikoolis. Vahepealsetel aastatel on Kaspar tublisti enda karjääri üles ehitanud, millega on kaasnenud lugematul hulgal tööreise ning meie suureks õnneks kodukontoris töötamist, mistõttu ei esinenud tema tööandja poolt takistusi Eestisse kolimisel ja sealjuures enda tööga jätkamisel. Sisimas teadsime, et tahaksime elada kahel mandril nii, et meil oleks kodu Eestis ja Floridas. Kui midagi väga soovida ja selle nimel teadlikult ( ja ehk ka alateadlikult) samme astuda, siis võibki juhtuda nii, et ühel kenal hetkel avastad end olukorrast, kus saadki toimetada kahel mandril. Nii ongi, et alates 2021 oleme suvise hooaja Eestis, ning Kaspar töötab distantsilt USA ajavööndi järgi ja mina toimetan ülikoolis kohapeal ning talvel viibime Floridas, kus mina töötan distantsilt ja toimetan sageli just Eesti aja järgi. Kõikidest meie seiklustest ja ka argipäevast Florida osariigis saadki lugeda käesolevast blogist.

Maile