Oleme Floridas elanud kahes erinevas kortermajas. Esimene kodu oli meil Fort Lauderdale´i kesklinnas, kui kolisime siia 2020 suvel Houstonist. Vahepeal elasime teises kortermajas, mis asus keskusest väljas. Kompleks oli imeline ja korter suurepärane ja täiesti uus, kuid meie hing ihkas ikka jätkuvalt kesklinna. Nüüd oli uut kodu otsides selge, et soovime ainult kesklinna ja tegime selle ka teoks. Kolisime samasse majja, kus elasime 2020-2021. Asukoht on suurepärane ning vaade nõnda sarnane eelmisele just seetõttu, et meie praegune korter asub maja samas tiivas, kus eelminegi, lihtsalt korrus kõrgemal (9.korrusel). Kompleksist endast olen üsna detailselt kirjutanud SIIN. Vahepeal on renoveeritud kogu kompleksi välisfassaad ja antud selle värskem ja moodsam ilme:




Esimene nädal uues (vanas?) kodus on olnud paras hullumaja. Täistöö kõrvalt kogu elamist lahti pakkida ja samal ajal ajavahega tegeleda ei ole just hellitanud. Iseenesest ei ole ju kiiret pakkimisega, aga segadus ajab kuidagi veel rohkem tasakaalust välja ning mida kiiremini asjad oma kohale saavad, seda parem.
Esimesel hommikul kööki astudes oli seal täpselt selline vaatepilt ning mõte pakkimisest ja koristamisest tekitas õudu, sest kõike oli korraga nii palju. Teadsin, et kõige parem viis on lihtsalt kuskilt otsast pihta hakata ja proovida see üks (võimalikult väike) ruum enam-vähem normaalsesse konditsiooni saada. Sealt on juba lihtsam edasi minna.
Kaspari "kontor" esimesel päeval kodus tagasi olles:
Kõige esimene koht, mille ette võtsin, oli riietekapp. See tundus hoomatav ja küllaltki mõistliku ajaga saavutatav.
Esimene hommikusöök rõdul. Kuna kodus midagi ei olnud, siis käisime tõime hommikusöögi väljast. Ma ei olnud väga kaua sooja ilma saanud nautida ja seetõttu tundus rõdul istumine lausa maagilisena.
Esimese päeva kontor:
Järgmine projekt, mis tööpäeva lõppu mahtuma pidi oli kontorinurga sisse seadmine, sest mul oli vaja järgmisel varahommikul olla kaameraga tudengite ees. Tean küll, et tausta saab hägustada jms, aga mulle ei meeldi seda teha ja kontor oli vaja kiiremas korras üles seada nagunii, seega see andis hea kiire tõuke selleks. Loomulikult ei jõudnud me tervet tuba korda seada, vaid ainult minu nurga. Kuna selja taha jääb sein, siis oli esialgu sellega korras.
Varahommikul enne loengut, kui maailm alles magas:
Loengu lõpuks oli ka päike juba tõusnud ning nii oligi ka mul aeg minna hommikust sööma.
Esimese nädala jooksul saigi suurem mööbel paika ning siis sai edasi tegeleda juba detailsemate asjadega nagu seinamaalid jm dekoor. Kuna palkasime kevadel kolimisfirma, kes meie asjad ära viis, hoiustas pool aastat ja nüüd korterisse tagasi kolis, siis selgus ka, et sellega kaasneb oma hind ehk siis mitmed asjad olid katki. Õnneks ei midagi katastroofilist, aga kolimine on niigi keerukas periood ning meele teeb mustaks kui asju lahti pakkides märkad, et see ja teine on katki. On ilmselge, et keegi teine ei kohtle meie asju sellise hoolega nagu me ise.
Esimese nädala reedel läksime trenni, ikka sinna samasse meie traditsioonilisse trennikohta, kus igal reedel oleme käinud alati. Küll ma olin alles õnnelik! Mul ei ole tervise tõttu olnud võimalik sel sügisel ennast eriti füüsiliselt aktiivselt liigutada ning nüüd lõpuks saab jälle trenni teha - jess!
Kaspar sätib meile kõlarit paika:
Laupäev oli loomulikult pannkookidega ning rannaga, kus mul õnnestus kahjuks nagu kogemuseta turistil oma käsi ära põletada. Kreemitasin küll korralikult, aga ilmselt päike oli mu valgest ihust pimestatud ja võttis sellest siiski viimast.
Esialgne plaan oli õhtul välja minna, aga kuna mu vastak käsivars põles sõna otseses mõttes, siis läksime hoopis aaloegeeli ostma ja tegin ettepaneku kodus veini juua ja kätt valutada.
Tean, et olete neid pilte mustmiljon korda näinud ja ega mul selles osas midagi üllatavat pole jagada, lihtsalt ise olen endiselt totaalses vaimustusest sellest keskkonnast, mille oleme omale teiseks koduks valinud. Ikka ja jälle imestan kui ilus siin on :)