Kassike

Kui eelmisel reedel saime endale kassi hoida, siis ühtlasi tegi Jinyi ettepaneku, et kas me saaksime neid laupäeval lennujaama viia ning järgmisel laupäeval lennujaama vastu minna. Nemad jätaksid aga oma auto terveks nädalaks meie käsutusse. Nimelt sõitsid Yangid Floridasse puhkusele ja meie hoidsime nende kassi sellel ajal. Loomulikult olime nõus neid lennujaama viima ja mis meil sai auto vastu olla? Mitte kõige vähematki!

Viisime Yangid lennukile ära ja otsustasime ise natuke autoga linnapeal kruiisida:

Pühapäev nagu ikka oli rohkem puhkepäev kodus:

Kass võtab pühapäeva väga tõsiselt:

Kassike tuli ka hommikul pannkoogilauda:

Eelmisel esmaspäeval oli minu jaoks üks üleni must päev, sest koosolekul juhendajatega selgus, et palju asju on vaja minu töös muuta ja pikk jutt lühidalt- juhendajad on väga otsekohesed ja karmid ja minu kriitikataluvus umbestäpselt 0. Nii juhtuski, et peale hommikust Skype koosolekut valasin krokodillipisaraid ja mõtlesin, et terve maailm langeb nüüd kogu täiega mulle peale. Lõunapausil tuli Kaspar kontorist koju ja ütles, et postkastis oli teade, et postkontoris ootab minu nimel üks pakk. Kummalisel kombel oli pakk viidud mitte meie kodu läheduses asuvasse postkontorisse vaid palju kaugemasse aga meil oli ju auto! Seega probleemi polnud ja läksime pakile järgi. Alles ju nagu saime Eestist paki, mis see siis nüüd veel on?

Saime äärmiselt vahva üllatuse osaliseks- minu tüdrukud olid saatnud meile pulma aastapäevaks paki. No paremat ajastust poleks saanud ollagi! Must esmaspäev läks kohe mitu head tooni heledamaks:

Teisipäeval pidi Kaspar taas tööreisile minema ja see tähendas, et jäime kassiga omapead. Kass oli üks vahva seltsiline, kes harjus meie elamises üsna ruttu küll ära aga esimesed päevad olid siiski üsna kummalised. 

Ühel hommikul ärgates oli vaatepilt selline:

Õnneks umbes 48h möödumisel oli aru saada, et kassike on täiesti rahunenud ja tunneb end meie juures päris koduselt. Kohe alguses oli aru saada, et ta armastas inimeste juures olla. Nii oligi, et kui mina tegin päeval tööd, siis tema magas mul laua all:

 ja õhtul ronis ikka sülle, kui diivanil telekat vaatasin:

Ööseks puges kiisu mu jalgade juurde magama ja nüüdseks on igal hommikul vaatepilt just selline:

Eelmisel nädalal võtsin ka lõpuks julguse kokku ja panin esimest korda pediküüri aja kinni. Ma ei tea miks selline lihtne ja tavaline asi tundub võõral maal nii jube aga tundub ja mul kulus 6 kuud, et see julgus endas leida. Ühe korra olen eelnevalt siin juuksuris käinud ja see polnud just teab, mis imeline kogemus. Lõikusega jäin küll rahule aga teenindus oli väga kummaline, kus pidin ootama väga kaua, kuigi aeg oli kirja pandud jms. Küll aga mõtlesin, et pean oma hirmust üle saama ja nii helistasingi pediküüri, et aeg kinni panna. Teadsin, et meie kodu juurest u 7min jalutuskäigu kaugusel asub salong ja sinna oleks hea mugav minna. Niisiis panin aja neljapäevaks, peale kooli.  Ilm oli kohutavalt kuum (34 kraadi + kõrge õhuniiskus) ja salongi jõudes tundsin, et vesi voolab üle keha nagu oleksin dušši all. Väga meeldiv oli, et kohe toodi pudeliga külma vett ja juhatati mugavasse tooli istuma. Minu ehmatus oli muidugi suur kui pediküüriks osutus mees! Mees oli hiinlane ja rääkis nii kehvasti inglise keelt, et temast oli praktiliselt võimatu aru saada. Sellest polnud aga hullu midagi ja saime vajalikud asjad aetud. Kokkuvõtteks jäin teenusega ülimalt rahule, kõik oli väga puhas ja steriilne (nt instrumendid võeti minu silme eest vaakumpakendist välja) ja lisaks nö tavapärasele pediküürile tehti ka väga korralik jalamassaaž kuni põlvedeni välja. Kogu protseduur võttis aega pisut rohkem kui tund ja oli sisuliselt sama hinnaga, mis maksin Eestis pediküüri eest AGA, ärgem unustagem siin ka muidugi jootraha! Ilma selleta ei saa kohe mitte! Õnneks on see süsteem niivõrd mugavaks tehtud, et sa ei pea käima sularaha taskus ringi, et ikka saaks tippi siin ja seal laiali laotada, vaid igal pool saab maksta kaardiga ja kui oled makse teostanud, siis ulatatakse sulle tšekk, millele märgid ise summa, mis soovid tipiks jätta (järgides siiski siinset tipi-jätmise % tava). Hiljem võetakse see kaardilt ise automaatselt maha. Väga mugav ja mõistlik süsteem ja kuna siin on 100% tipi-kultuur, siis see asi on lahendatud minu meelest väga mõistlikult ja mugavalt kliendi jaoks. Minu asi on hakata juba vaikselt sellega harjuma :)

Tegin salaja pilti:

Päevad läksid maru ruttu ja juba oligi reede ning Kaspar kodus tagasi. Kuna ta saabus reede öösel ja meie kassiga juba põõnasime, siis vaene kass sai päris paraja ehmatuse sellest. Nii juhtuski, et kass hüppas öösel Kasparile näo juurde ja kui Kaspar unesegaduses silmad avas oli kass täies hiilguses ta näo kohal. Võite ise Kaspari reaktsiooni arvata..

Laupäeva hommikuks oli äratuskell seatud 8 peale, sest meil oli ees väga tegus päev. Alustasime hommikut sellega, et läksime väga ameerikalikku dinerisse Ihop´i vahvleid sööma. Mul oli juba mitu nädalat isutanud vahvlite järgi ja seega tuli see asi ära teha. Hommikul kell 9 oli söögikoht puupüsti rahvast täis hea, et üldse laua saime. Siinkohal nägime taaskord tohutut erinevust Eesti ja eestlastega, kellel on kombeks hommikukohv ja juustuleib kindlasti oma koduseinte vahel ära krõbistada. Siin on aga kõik teisiti ja eks olime seda juba ka Hispaanias kohanud, et inimesed söövad väga palju väljas ja just ka hommikuti. Mulle väga meeldib sellises dineris, sest seal on hästi kodune ja mõnus õhkkond. Kohvi tuuakse lauda kannuga ja kruusid on sellised mõnusad, nagu kodus. Ka toidus ei pea pettuma rääkimata portsjonite suurustest (see on küll vist juba Texase teene).

Peale hommikusööki keerasime autorooli IKEA poole, sest päevakavas oli natuke mööblit ja kardinaid ning kardinapuid koju muretseda. Nimelt on mööbliga siin selline kummaline lugu (nagu olen ka varem rääkinud), et tavalistes mööblipoodes leidub vaid suuri, massiivseid ja nikerdustega mööbliesemeid. Meie aga soovime sellise lihtsa joonega noorte inimeste mööblit, mis rahakotti kohe tohutut auku sisse ei kõrveta. Sellise mööbli leiabki IKEAst. Meil oli kindel siht silme ees, et soovime madalat ja pikka tv alust ning IKEAs on olemas spetsiaalsed programmid, kus saad endale ise vajaliku mööblieseme erinevatest meelepärastest osadest kokku panna (nt valid kapi ja ise otsustad, kas soovid sinna lihtsalt riiuleid ja ust ette või hoopis sahtleid jne). Nii panimegi kokku endale sobiliku tv aluse, seejärel valisime kardinad ning kardinapuud ja läksime siis lattu kõike seda kraami otsima. IKEAs on selline süsteem, et kui sa oled nö poe poolel (kus on näidised kõikidest toodetest) endale sobilikud asjad välja valinud ning koodid kirja pannud, siis lähed oma suure kaubaalusega lattu ning hakkad koodide alusel ise vajalikke pappkaste otsima, kus soovitud kaup sees. Korralik puslemäng ja võtab aega, küll aga saad sellise mööbli nagu soovid.

Komplekteerime kappi:

Puhkehetk IKEA näidistoas:

Seejärel oli plaan toidupoes ära käia ja korralik varu külmkappi tuua. Küll autoga on ikka mõnus poes käia! Ning järgmine plaan oli minna linnast välja outlettidesse. Nimelt oli Kasparil vaja jalanõusid ja natuke riideid ja kuna meil oli auto käepärast, siis tegin ettepaneku minna outlettidesse, kus olen Jinyi´ga juba paaril korral käinud. Nii vahva oli näha Kaspari nägu seal poodides! Mis seal salata, seal on teine hinnaklass ja suur valik ning  see lausa kisub suu kõrvuni. Kaspar sai kõik asjad, mis ta endale oli soovinud ja mina otsisin pisut kingitusi ja olin rohkem moraalseks toeks ja stiiliabiks (mitte, et tal seda väga vaja oleks) ning nagu ikka, siis leidsin ka endale üht-teist.

Laupäeva õhtu lõpetuseks läksime tankisime auto ära ja sõitsime lennujaama Yangidele vastu. Nad olid puhkusest täiesti läbi omadega aga rõõmsad ja rõõsad. Küll aga kurtsid, et said puhkusereisil ka üsna palju vihma- no see on nagu mingi Murphy seadus vist! Teel koju uurisin, et ehk nad oleksid nõus meile kassi veel üheks nädalaks jätma. Oleme kassist täiesti vaimustuses ja ei raatsi veel sugugi teda koju lasta. Ma ei tea, kas Yangid olid liiga väsinud või alles puhkusest õnnejoovastuses aga nad olid kohe nõus. Jess! Nii ongi, et kassike on veel terve nädala meie juures suvepuhkusel.

Lõpetuseks teile üks täiesti loomulik pilt, kus kass mängib hiirega:

Ilusat nädalat!

Maile