Jõuluaeg

Eelmisel aastal tulin siia detsembris, kui linn oli juba kenasti jõuluehtes. Võtsin Eestist kaasa jõululina, kuid meil ei olnud esialgu mitu nädalat lauda. Vahetult enne jõululaupäeva saabus söögilaud ja saime lina kenasti peale laotada. Walmartist ostsime ka jõulutähe keset lauda ja sellega kodu kaunistamine piirdus. Ega polnudki suurt midagi kaunistada, sest meil polnud mööblit ka eriti rohkem kui söögilaud ja kaks tooli (pilte saab meenutada SIIT). Iseenesest väga hea lihtne.

Sellel aastal on elamine mööblit täis ja mina võtsin suuna poodi, et osta jõulukaunistusi. Kuna veedame pühad reisil olles, siis plaanisime, et suurt kuuske koju ei hakka tooma. Küll aga ei tähenda see, et kuuske meie koju ei tule. Käisin koos Merliisiga mööda poode ja ütlesin, et vajan tillukest kuuske teleka kõrvale kapile. Merliis osutas armsale väikesele kuusele, mis oli kunstlumega kaetud. Vaatasin kuuske ja tundus vägagi sobiv ainult, et midagi oli puudu – ehted. Kust aga leida tillukesele kuusele veel väiksemad ehted? Ütlesin veel kõval häälel välja, et tillukesed punased kuulid sobiksid maru hästi. Merliis vaatas veidi veel poes ringi, tõstis riiulilt karbi ja küsis: ”Näiteks sellised?” No pole võimalik! Täpselt sellised kuule ma mõtlesingi. Kodus monteerisin pallid niidiga kuuse külge ja kuusk saigi ehitud. Midagi oli siiski nagu veel puudu. Muidugi, elektriküünlad! Aga kui kuusk on ise 40cm pikk, siis oleks vaja ka miniatuurseid küünlaid. Lõin Amazoni lahti ja seal nad olid. Nimelt on meie majas üks ainuke reegel ja see on küünalde põletamise keeld. Nii saigi elektriküünalde abiga toodud koju sära ja hubasemat valgust. Mõned pinet-näpet jõuluasjad leidsin veel ja kodu saigi kaunistatud. Endal on hirmus suur jõulutunne sees küll juba ja kuulan u 2 nädalat ainult jõulumuusikat. 

Kuuseke enne tuunimist:

...ja juba jõulusäras

Elektrituled, mis kuusest üle jäid viisin teleka tagant teisele poole ning asetasin klaasist lillevaasi:

Eestist saadetud küünalt me kahjuks põletada ei saa, aga õnneks lõhnavad Joiki küünlad ka ilma põletamata lausa imeliselt:

Praegusel ajal on ka ülimõnus käia posti toomas, sest täna ootas ees näiteks selline kopsaks üllatus:

Mingil õhtul nädala sees tegi Kaspar ettepaneku, et läheks munalikööri kuskile maitsma. Mida sa muud ikka teisipäeva õhtul teed? Nii sättisimegi end valmis ja seadsime sammud ühe restorani suunas, mis asub meie kodu läheduses, aga kuhu me polnud veel jõudnud. Tegemist on kuulsast The Big Bang Theory sarjast pärit tuttava The Cheesecake Faktory ketiga. Läksime sisse ja uurisime, kas neil munalikööri ka pakutakse. Ei pakutud. Kelner ütles kiiruga, et kohvi ja teed ja kakod on neil küll. Noo… sest need on põhimõtteliselt samad asjad, mis munaliköör? Me ei lasknud end kohvi või teega eksiteele juhatada ja tellisime munalikööri puudumisel kaks suuremat sorti mojito kokteili. Mõtlesime, et mida me siis tähistame? Jõuluaega muidugi ja teisipäeva, miks ka mitte. Atmosfäär oli väga mõnus ja otsustasime ka ühtlasi juba õhtustada kui me juba seal olime. Tellisin omale üsna isuäratava välimusega prae ning kui üks perekond meie kõrvallauda istus, siis küsis pereema, et mille ma täpsemalt tellisin, ta tahab juba välimuse põhjal otsustades ka sama prae tellida. Mina kiitsin takka, et telligu muidugi.

Samal õhtul vahetasime ka oma mobiilioperaatorid välja. Eks siin ole sarnaselt Eestiga nii, et osadel operaatoritel on levi parem ja osadel nagu eriti polegi seda. Meie siiani väga kurta ei saanud millegi üle kui siis ainult selle pisasja üle, et levi polnud. Isegi kodus mitte. Kuna siin väga palju helistamist ei olnud, siis ülemäära see meid just ei häirinud. Rohkelt helistamist on nendel perioodidel, kui Kaspar on tööreisil, siis on üsna tavapärane, et helistame õhtu jooksul 3-4 korda ja kui viimasel korral pidin ma akna all vildakas asendis seisma ja aeg-ajal ringi tammuma, et elutoas midagi kuulda telefonist, siis otsustasime, et okei, vahetame selle õnnetu operaatori välja. Siiani oleme väga rahul, kuigi meile on endiselt arusaamatu, miks Ameerikas on igakuine telefonitasu (võrreldes Eestiga) nii kallis. Siin on paketid nagu Eestiski, et räägid piiramatult, saadad gaziljon sõnumit, surfad internetis ja maksad selle eest x summa kuus. Kui see x summa oli Eestis minu puhul 10 eurot, siis siin on see kuus korda kallim (ja meie valisime ühe soodsama paketi pakutavatest). Kusjuures televiisoriga on sama lugu. Selleks, et saaksid telerit näha ja, et sul kodus internet oleks, pead välja käima u seitsmekordse summa võrreldes Eestiga.

Järgmine päev oli tööpäev nagu iga teinegi. Tegin u kell 10 kohvipausi ja suundusin oma kohviga diivanile. Armastan pausi ajal teinekord lihtsalt silma puhata ja kohvi diivanil juua ja niisama lakke põrnitseda. Korraga kuulsin mingit imelikku heli. Vihm? Rahe? Vaatasin aknast välja ja pidin oma kohvi põrandale lajatama. Meie aias pika palmi otsas kõikus mees. Tegemist oli aednikuga, kes palme mootorsaega pügas ja see vaatepilt oli äge! 

Enne:

Pärast:

Nädalavahetus tõotas tulla vägagi imeline, sest esiteks, laupäeva hommikul avati meie jõusaal. 16 pikka nädalat ootamist sai lõpuks ometi läbi. Olin nagu väike laps laupäeva hommikul kell 8 üleval, tahtsin ära süüa, söögi ära seedida ja trenni tormata. Nii olimegi varakult oma pannkookidega ühel pool ja seadsime sammud saali poole. Küll oli mõnus taas tuttavas ja koduses saalis trenni teha ja seda tegime kohe mõnuga ja kella vaatamata. Etteruttavalt võin öelda, et pühapäeval ei olnud meie kehal lihaseid, mis poleks valusad olnud ja täna, esmaspäeval, on olukord veel valusam, aga teate, see valu on tegelikult mõnus. Nagu oleks esimest korda elus trenni lastud.

Ja teiseks, oli õhtuks oodata külalisi, et ühiselt teha jõulusöömine:

Saime kingituseks nii uhke lõikelaua, et ma pole kindel, kas raatsingi selle töösse võtta:

Mõnusat jõuluaega kõigile!

Jõuluaeg on imede aeg ja meie jõuluime oli ühel hommikul ärgates üsna lumine. Viimati sadas Houstonis lund 2010. aastal, seega võib tänavust lund (mis kestis kokku küll pool päeva, sest õhtuks oli lumi sulanud) korralikuks jõuluimeks pidada küll :)

Maile