Igal aastal veedame Marise ja Hugoga ühe nädalvahetuse Lihulas isa ja
tema pere juures, nii ka sel aastal. Isa ja Raine ootasid meid lookas lauaga ja
nii me septembri keskpaigas sinna jõudsimegi. Ilm lubas väljas istuda ja nii
tundus õhtusöök õues lausa ideaalse suvepikendusena. Korraga läks taevas
tumedaks ja vihma hakkas kallama. Haarasime asjad kaenlasse ja jooksime tuppa.
Mõne hetke pärast oli päike taas väljas ja nii ka meie. Nädalavahetus oli väga
mõnus ning lahkudes olime kõik kilo võrra raskemad.
Septembri lõpuks oli plaanitud üks tõsisem suvepikendus Kreekas,
Rhodose saarel. Jaanuaris käis Maris välja idee, et võiks Hugo esimese juubeli veeta reisil
olles ja nii ta hakkaski asju ajama. Nii pididki Maris, ema ja Hugo reisile
minema. Ühel hetkel küsis Maris minu käest, et kas mina ei saaks nii kaua
Eestis olla, et saaksin ka äkki nendega reisile kaasa minna. Uurisin Kasparilt,
et kuidas ta suhtub sellesse, kui olen plaanitust kuu aega kauem Eestis ja seega
me ei näe üksteist väga pikalt, sest tema saab endale Eestis olemiseks vaid
loetud nädalaid lubada. Ega ta eemalolekust vaimustatud polnud, küll aga
reisist ja arvas, et meie pere naiste ja Hugo ühine reis oleks vahva idee. Nii
saigi otsustatud, et olen sel aastal pikemalt Eestis ja osalen ka Kreeka
reisil.
20.septembriks olid kohvrid pakitud ja asusime lennujaama poole teele.
Lennujaamas puhkuseks valmis!
Hugo oli enam kui elevuses, sest hoolimata tema staažikast reisiselli taustast, on
see reis siiski esimene, mida ta ka ise teadvustab. Seljakotid oli maiustusi ja
mänguasju täis ning olime valmis 4h lennusõiduks. Lennukis oli veel küllaga
lapsi ning nii mõnelgi oli raskusi paigal püsimisega. Nii oligi, et keset lendu
mängisid nii meie Hugo kui ka teised lapsed vahekäigus mudelautodega.
Tegemist oli minu elu esimese paketireisiga, sest siiani oleme iga oma
reisi ise kokku pannud, ise transpordi jms organiseerinud. Sel korral oli aga
reisifirma poolt kõik ära tehtud ja ma pean ütlema, et väikese lapsega reisides
on see ikka ülimugav lahendus. Jõudsime kohale üsna hilja (peale Hugo uneaega)
ja maru mugav oli bussi istuda, mis juba lennujaamas ootas, meid kohale sõidutas
ja kogu lugu.
Meie hotelli sisehoov õhtul:
Saabusime oma hotellituppa kerge pettumusega, sest tundus, et
tavaline 2-kohaline tuba oli sisse pressitud narivoodiga sujuvalt 4-kohaliseks
peretoaks tehtud. Olime kõik väga väsinud ja heitsime magama. Kohapeal selgus,
et konditsioneeri eest peab lisaks maksma (puutusin sellise asjaga esmakordselt
kokku). Ilm oli aga väga tuuline ja avasime rõdu ukse ja mõtlesime, et vaatame
konditsioneeri asja homme edasi. Nagu arvata võite, siis oli see vale otsus.
Öösel oli äärmiselt palav ja sääsed järasid meid korralikult. Ega muud kui
välgutasime oma rahakotiraudu ja edaspidi oli toas meeldivalt jahe õhk garanteeritud.
Edaspidi liikusid emotsioonid aina ülesmäge, sest basseiniala oli
võrratult suur, toitlustus imemaitsev ja hotelli asukoht lausa suurepärane.
Asusime otse keskuses, kus poodidesse vaid mõned sammud ja mereäärde napp pool
kilomeetrit. Meie päevad nägid ette korralikult basseini ääres olemist (Hugol
ainult ja ainult basseini sees olemist). Igal lõunal käisme Marisega jooksmas
ja õhtuti jalutasime ringi ja käisime Hugole mõeldud lõbustuspargis.
Vaade meie hotellitoa rõdult:
Basseiniala hommikul:
Hugo on suur veesõber ja reisi lõpuks oli ujumine täiesti selge. Lastebasseinis toimetati vaid esimesel päeval, ülejäänud reisi vältel tegutseti vaid sügavas suures basseinis:
Toitlustusega võis igati rahule jääda, eriti muidugi Hugo, kes sai 2x päevas jäätisega maiustada:
Mere äärde oli vaid napp pool kilomeetrit:
Ühel õhtul käisime Marisega rannas jalutamas ja leidsime keset randa sellise uhke telgi, kus oli kaetud laud kahele ja šampus jääpanges. Igale poole oli asetatud küünlad ja telgi juures tegutses väga pidulikult riietatud mees. Olime kindlad, et sellel õhtul sai üks õnnelik naine endale uhke sõrmuse sõrme.
Laste lõbustuspark:
Ma hõljun niisama vees samal ajal kui Hugo tegeles tõsisema ujumisega:
Puhkus on see kui võtad keset päeva väikese veini ja naudid elu parimas seltskonnas:
Õhtuti uudistasime tänavatel:
23.septembri, Hugo sünnipäeva, olime plaaninud merereisi päevaks.
Taaskord võttis buss meid hotelli eest peale ning sõidutas sadamasse, kus ootas
laev. Meid sõidutati mööda Rhodose saare rannikut ning tehti keset merd kolm ujumispeatust, kus sai otse laevalt mere ujuma minna. Sellist asja tegime nii
mina kui Hugo esimest korda elus. Olime mõlemad vaimustuses! Vesi oli nii selge
ja soe ja 25-minutilised ujumispausid tundusid justkui üürikesed hetked.
Merereis algab:
Sünnipäevalõuna, mille puhul lubati juubilarile lausa enda isiklik Coca-Cola:
Ujuma!
Järgmine ujumispeatus!
Küll oli vinge!
Ujumiste vahepeal lasti meid ka kuivale maale mõneks ajaks:
Tagasiteel hotelli:
Sünnipäeva õhtusöök hotellis:
Ja ongi meie väikene mees viiene!
Meie
giid merel tuli Hugo käest küsima kui vana ta on ja kuidas on võimalik, et ta nii
julgelt meres ujub. Maris ütles, et täna on tegelikult Hugo sünnipäev ja ta sai
5-aastaseks, siis giid ei suutnud kohe seda uskudagi. Mõne aja möödudes pani
giid terve laevatäie rahvast sünnipäevalaulu laulma ja Hugo võis baarist endale
kingituseks jäätise valida. Olime väga üllatunud. See oli tõeliselt vahva päev
ja ka päevakangelane jäi ekskursiooniga väga rahule.
7-päevane puhkus oli täiesti piisav, et akud täis laadida ja tagasi
kodumaale lennata:
Tagasilend läks üsna libedalt, sest Hugo magas sellest
õnneks enamuse maha. Jõudsime Tallinnasse kell 2 öösel ja meid tervitas vihm ja
+6 kraadi. Õnneks elab Maris lennujaamale väga ligidal ja olime vaid loetud
minutite möödudes kodus voodis.
Maile










































Teil oli tõesti tore reis :)
VastaKustutaJaa oli küll! Väga teistmoodi kui tavapärased reisid :)
KustutaOii kui amras lugemine. Meil oli tõesti vahva reis, kordame! :)
VastaKustutaMuidugi kordame!
KustutaNii hea oli lugeda! Paketireisid on nii mugavad ja mõnikord ka odavamad kui ise orgunnida. Hugo on juba noor ees, ei ütleski, et ainult 5!
VastaKustutaTõesti on lausa uskumatult mugavad ja soodsam tuleb tõesti. No meie giid merereisil ei suutnudki uskuda, et Hugo (kõigest) 5 sai, sest ta on nii suur poiss :D
Kustuta