Toitumine Ameerikas – väljakutse kahele

Siinkohal võib kiidulaulu laulda ja tõdeda, et meie toitumine väljamaal on olnud suhteliselt hea. Toimetame oma koduses köögis ning väljas käime söömas vaid nädalavahetustel. Seda just laupäevadel, kus lubame ka natuke rasvasemat kiirtoitu, et oleks ikka põhjust jõusaali rassima minna. Kõige selle hea koosluse juures püsib kehakaal paigal ning enesetunne hea.

Kõik see laguneb koost alates päevast, mil astume lennukist maha ja tallad kodumaa pinda puudutavad. Ei tea miks, aga igasugune kontroll käe- ja suu vahelisest dünaamikast kaob ära. Nõnda satub meie kehadesse ämbrite viisi kaloreid, mida Ameerika koju rõõmsalt kaasa tassime. Igal suvel küll mõtleme, et seekord teeme teisiti, kuid siin ma nüüd siis olen...

Mõned üleliigsed kilud tuleb meie maovetest välja püüda ning Maile mõtles, et oleks paras aeg asuda järgmise toitumisväljakutse rajale. Sellel korral jätame ära kõik kiirtoidud, nisutooted, šokolaadid, kommid, snäkid ja SUHKRU. Kokku kestab see kannatuste rada 2 nädalat.

Kui hapukoores on suhkrut, siis see meid ei huvita. Pigem jätame suhkru lisamata toidule ja kohvile. Mailel pole suhkru tarbimise piiramisega probleeme, kuid mina olen sisuliselt 60% suhkrust ja mul on seda igal sammul hädasti juurde vaja. Kogu minu hommikurutiin algab suhkrust, sest seda läheb nii pudru sisse kui ka moosi näol pudru peale. Kõrvale joon tavaliselt kruusitäie suhkrut, mille sisse ka paar tilka kohvi ja piima lisatud. Keeruline!

Igatahes, otsustasime väljakutsega alustada laupäevast, sest siis satub viimane sirge reedesele ja sellele järgneval nädalavahetusel saab keskenduda täielikule söögiorgiale.

Kätte jõudis laupäev ja juba hommikul olin tujust ära. Seda seetõttu, et laupäeval on meie peres pannkoogihommik ja kõik koogid saavad minu poolt alla loputatud vahtrasiirupiga. Parandan – ROHKE vahtrasiirupiga! Ja teadagi valmivad kõige paremad pannkoogid nisujahu ja suhkru toega. Kõige selle pärast oligi tuju ära ning polnud nagu midagi erilist oodata. Tuli midagi välja mõelda ja otsustasime, et teeme pannkooke gluteenivabast jahust ning magusaineks kasutame mett – kõik lubatud ained meie väljakutses.

Tuju hakkas juba tõusma ning hakkasin kokkama. Kõik ained olid kokku mikserdatud ja hakkasin kapist gluteenivaba jahu välja tõmbama kui selgus, et see jahu on meil otsa saanud. Kogu maailm varises sellel hetkel kokku ja teadmatusest mis edasi teha, otsustasin kokku kutsuda kriisikoosoleku. Leidsime ühehäälselt, et väljakutse algab pärast hommikusööki. JESH!!!

Meeleolu läks jälle saja peale ja käsi juba haaraski nisujahu järele. Kui koogid valmis, said need loomulikult vahtrasiirupiga ära söödud. Kell 10:30 tegime akna lahti ja deklareerisime avalikult oma jäägitut pühendumist äsja alanud väljakutsele. Nüüd oleme juba neljapäevas ning ainus, kes asjast seni maani loksutatud on, olen mina, Kaspar. Kiirtoidu, rämpsu ja šokolaadi järele pole meil seni isutanud, kuid hommikurutiinis olen mina põhiline kaotaja. Maile ei pane kohvi sisse suhkrut ega pudru peale moosi, seega tema hommikud on täpselt samasugused nagu varem. Eks tegemist on alles väikese ajaga ning keerulisemad ajad seisavad ehk veel ees. Laupäeval teeme pannkookidega uue katse ja eks anname ka märku, kuidas välja tuli.

Päikest!

Kaspar