Toitumine Ameerikas - väljakutse tulemused

Kaks nädalat väljakutset on läbi ja on aeg teha kokkuvõtteid. Väljakutse mõtlesime endale ise välja ja tegime ka reeglid:

Esimene nädal oli ikka väga kerge (mulle). Ma olin päris üllatunud, kui vähe suhkrust loobumine mu igapäevast toidulauda mõjutab. Ma olen suur maiasmokk ja armastan maiustusi/kooke/pirukaid, kuid igapäevaste toitude/jookide hulka mulle suhkrut lisada ei meeldi. Kohvi joon vaid piimaga, tee sisse ei lisa midagi, tavapärane jook päeva jooksul on nagunii vesi. Putru söön marjade ja puuviljadega, moosi ei lisa. Seega üllataval kombel see suhkru asi mind väga palju ei kõigutanudki. Maiustustest olen nagunii juba viimased viis nädalat hoidunud, mis on magusaisule õnneks kahanevalt mõjunud. Ma olen sündinud maiasmokk ja ega seda magusalembust minust välja juurida polegi võimalik, küll aga on võimalik seda korralikult kahandada, mida vähem suhkrut tarbida. Kaspar vaeseke piinles suhkrupuuduse käes korralikult. Ta armastab kohvi rohke suhkruga ja putru moosiga. Seega siinkohal tuli teha korralikke korrektuure.

Nädala sees, oma töörütmis, korralik olla pole justkui mingi väga suur küsimus. Huvitavaks läks nädalavahetusel, kus meil oli ka auto võetud. Võtsin olukorda üsna rahulikult ja kaalusime läbi, mida kohvikust tellida saab ja mida mitte. Juurvili, liha, kala, kana jms oli ju kõik lubatud kraam, seega nälga keegi ei jäänud ja toidud, mida valisime, olid tegelikult väga maitsvad ja toitvad. Tegelikult kogu väljakutse ajal jälgisime, et valk (liha, kala, kana jms) oleks väga tugevalt toidulaual esindatud. Tühi kõht on kõige hullem vaenlane vaimu murdmisel.

Üsna märkamatult saabuski kätte väljakutse teine nädal ja korraga tundsin, et raskeks läheb. Saia tahaks. Makarone sooviks. Pagan küll, andke saia! Pärastlõunati umbes kella 2-3 ajal tundsin, kuidas energia saab täiesti otsa ja mõte läheb rändama. Isegi suur kohv ei aidanud alati. Ma ei tea, kas see oli sellest suurest suhkru piiramisest või tähtede seisust, aga teisel nädalal tuli energiat kuskilt lihtsalt leida, tuli pingutada. Hirmus suur saia isu ka kuidagi ei taandunud. Teine nädal oli keerukas, aga siiski mitte nii hull, kui oleksin oodanud.

Mõned toidud, mida me selle kahe nädala jooksul valmistasime:

Kanapraad

Ahjupada maguskartulite, porgandite ja kartulitega (Maggie idea mahlasele sealihale)

Ahjuliha ja kartul

Iga toidukorda saadab meie peres alati suur salat või ühel või teisel moel valmistatud juurviljad. Vahel aurutan endale juurvilju (Kaspar seda ei söö, tema võtab siis tavaliselt tomatit ja/või hapukurki kõrvale).

Umbes kella kolme ajal on alati vahepala aeg.

Me oleme sellised hullud, et kui endale midagi ette võtame, siis ega me järgi ei anna. Hambad ristis tahame ikka lõpuni välja minna ja läksime ka. Laupäeval kell 10.30 sai väljakutse läbi ja tehtud ta oligi. Seekord Ameerikasse tagasi tulles oleme oma kehadelt kahepeale kokku ära sulatanud ümmarguselt 9 üleliigset kilo, mis Eestis suure agaruse ja ogarusega sisse said söödud ning väljakutse nädalad aitasid selle numbrini päris pikkade sammudega jõuda. 

Kaalulangusele on kindlasti kaasa aidanud ka see, et neljal korral nädalas käime õhtuti jooksmas ja teeme trenni. Vaatame piinliku täpsusega, et  vähemalt 10 000 sammu igal nädalapäeval täis saaksid. Me ei tee nö samme ette. Kui ühel päeval saab kokku 18 000 sammu, siis on olnud väga tubli päev, aga järgmisel päeval alustame ikka nullist. Omamoodi väljakutse on need sammud iga päev täis sammuda ja selleks võimalusi leida, mis alati polegi nii lihtne. 

Laupäeval tähistasime, veetsime sõpradega mõnusalt aega ja sõime, mida tahtsime. 

Ilmselt meie kõige suurem lemmik rämpstoidu perekonnast - Philly Cheesesteak, mis pildil näeb välja nagu suvaline kärakas, aga oh jeerum, kuidas üks toit saab nii maitsev olla?!

Laupäeva õhtu veetsime sõpradega kesklinnas (downtown). Käisime bowlingut mängimas ja restoranis.

Alates pühapäevast jätkasin mina mõnevõrra samas vaimus, mis väljakutse ajal. Suhkrut lisaks juurde ei söö ja rämpstoidust lähen ka edaspidi veel mõnda aega mööda, sest soovin mõnest kilost veel vabaks saada. Kaspar on oma eesmärgi saavutanud ja võib vabalt võtta, mina tahan natuke veel pingutada, et ka sinnani jõuda.

Mõnusat nädala algust!

Maile