teisipäev, 12. november 2019

USA autojuhiload - tehtud!


Kui on soov Ameerikas autojuhilube saada, siis selleks tuleb sooritada nii kirjalik kui ka sõidueksam.  Autokooli minema ei pea, kui ollakse vanuses 25+, piisab eksamite sooritamisest. 

Terve eilse päeva olin maru närvis. Koguaeg oli hästi ebamugav olla. Teate seda tunnet, kui järgmisel päeval on suur eksam või väga-väga oluline ametialane kohtumine, millest sõltub edaspidi veel umbes 15 järgnevat asja. Selline ebamugav kriipiv ärevustunne ja ainuke, mida te tahate, et see juba läbi oleks ja see tunne kaoks. Eile oli mul täpselt selline päev, terve päeva. Õhtul polnud väga palju aega õnneks närveldada, sest sõitsin umbes kolm tundi autoga mööda linna ringi, et harjutada.

Meie hood:

Terve tänase öö “veetsin eksamil”, olin mitu korda üleval ja iga kord, kui uuesti uinusin, olin taas eksamil. Vastu hommikut "liikusin" õnneks eksamilt sujuvalt pulma (Helin ja Tomek - teie pulma kusjuures!) Kell 6:20 oli äratuskell ja maru väsinud oli olla, söögiisu polnud üldse, seega Kaspari suure hoolega tehtud pudrust jäi minu poolt kahjuks kolmveerand kaussi puutumata. Kui ma olen väga ärevuses, siis on söögiisu justkui käega pühitud. Siiski kästi mul natukene putru lusikaga alla suruda, sest ees oli ootamas üsnagi pikk ja pingeline hommik.

Kell 7:20 oli start ja võtsime suuna ARK-i poole. Tegelikult natuke koomiline olukord, kui nüüd järgi hakata mõtlema. Kaspar istus kõrvalistmel, arvuti põlvedel lahti ja klapid peas, sest tal oli koosolek. Mina kihutasin kiirteel ja pidin ise GPS-i jälgima, kuhu keerata ja kuhu pöörata ja liiklusega toime tulema, sõites iseenda sõidueksamile.

Umbes tunni möödudes olimegi kohal ja läksime sisse, et paberimajandus korda ajada. Seejärel tuli oma autoga teiste ootavate autode järgi rivvi võtta ja ootama jääda kuniks eksamineerija tuleb ja käsklusi hakkab jagama. Sõidueksam tehakse siin enda autoga (meie puhul rendiautoga). Sellel korral anti meile aga maastur ja seetõttu veetsin kaks eelnevat õhtut linnavahel tiirutades, et natukene gabariitidega harjuda ja end just selle kindla autoga rohkem tuttavaks teha.

Nii me seal ARK-i kõrval ootasime enda järjekorda:

Mina istun (ja värisen) selles autos ning ootan enda eksamineerijat:

Peale pooletunnist ootamist istuski korpulentne naisterahvas mu kõrvale ja hakkas igasuguseid küsimusi küsima. Poetasin igaks kümneks juhuks mokaotsast, et mul tegelikult on juba 7 aastat load, aga mitte Ameerikas. Rohkem ei julgenud sinna juurde midagi lisada ka, sest viimane asi mida teha tahtsin, oli targutamine. Teisalt mõtlesin, et äkki tuleb kasuks, kui ma lihtsalt mainin, et olen tegelikult autojuht.

Esimese ülesandena pidin külgboksi parkima, mis mulle tegelikult erilisi raskusi ei valmista…. kui ma ei ole eksamil. Eks närv oli sees ja sain koheselt aru, et pagan, veits valesti arvestasin tagurdamist, aga kuna ma võisin ise määratleda, millal eksamineerija kontrollib lõplikku parkimist, siis hingasin rahulikult sisse ja välja ja nikerdasin seal omajagu edasi-tagasi ja sain oma külgboksi tehtud. Kui aus olla, siis sellist nikerdamist on parklas omajagu ette tulnud ja ma ei pelga seda sugugi, aga kui oled eksamil, siis… uhh. Peale parkimist sundisin end rahulikuks ja keskendusin korraldustele, mis mulle anti ja sõitsin pigem pisut aeglaselt, et kõige üle 100% kontrolli omada. Eksamineerija lasi mul u 15 minutit liikluses tiirutada enne, kui ARK-i juurde tagasi pöördusime ja auto ära parkisin. Seejärel anti mulle paberid kätte ja öeldi, et eksam on kenasti sooritatud – jess! Piilusin saadud paberitesse, kuhu eksamineerija peab märkmeid tegema, kui sõitmisel vigu tehakse. Minu paberil oli vaid kaks märget külgboksi kohal.

Tormasin autost välja ja Kaspar juba tuligi mulle nurga tagant vastu ja jäädvustas ka esmased emotsioonid:

Koheselt anti mulle A4 paber, mis on sisuliselt mu load hetkel, sest plastikud saabuvad umbes kahe nädala jooksul postiga koju. Olen nüüd päris ametlikult Texase osariigi lubadega ja võin vabalt autoga ringi tiirutada. Maru uhke tunne on, et selle ära tegin! Minu jaoks oli see paras eneseületus ja kuna kuu lõppeb mu sünnipäevaga, siis mõtlesin eelnevalt, et see oleks päris vinge sünnipäevakingitus küll, mida endale teha.


Mõnusat nädala algust, sõbrad!
Maile


6 kommentaari:

  1. Palju õnne! Nael kummi! Väga julge tegu minu meelest! H Saaremaalt

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suur tänu! Endal on ikka maru hea ja uhke tunne küll, nagu oleks kohe millegi eriliselt suurega hakkama saanud.

      Kustuta
  2. Õnne! Aga kuidas turistid siis sõita saavad, rahvusvahelised load peavad olema?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Jah, reisile tulles peab eelnevalt tegema rahvusvahelised load, kui on soov autot rentida.

      Kustuta
    2. Hall ala. Saab ka ilma, kuid osad rendikohad ei taha siis sulle rentida. Pead kindel olema, et probleeme ei teki.

      Kustuta
    3. Lisaks peav arvestama trahvidega, kui mõnel politseil on halb päev.

      Kustuta