Mis inimesed siin elavad?

Enne Ameerikasse kolimist ei olnud ma kuulnudki sellisest kontseptsioonist nagu üürimaja. Neli aastat tagasi midagi sellist veel Eestis ei eksisteerinud, esimesed üürimajad ehitati Eestisse alles kaks aastat tagasi (parandage mind, kui ma eksin), kui meie juba siin mandril elasime. Ometigi on täiesti tavapärane, et noored inimesed kolivad üldjuhul peale ülikooli lõpetamist (ja peale ühikaelu) või siis ka kooli ajal üürikorteritesse elama. Kortereid üüritakse otse omanikult või maakleri vahendusel – kõik teavad, kuidas Eestis need asjad käivad.

Ameerikasse kolides puutusime aga esmakordselt kokku selliste majadega, mis ongi algusest peale ehitatud üürimajaks. Sellises majas puudub võimalus endale korter osta. Siinsed üürimajad kuuluvad suuremate firmade alla, näiteks meie praegune kodu Floridas kuulub Camdeni alla. Camden on hiiglaslik firma, mille peakontor muideks asub Houstonis. See tähendab, et Camdeni üürimaju võib leida üle terve riigi. Siiski ühe firma alla kuuluvad üürimajad jagunevad veel omakorda natuke nagu “klassidesse” ja seda siis hinna-kvaliteedi suhtes. Nii ongi, et Camdeni firma alla kuuluvaid üürimaju on sellisied, kuhu ehk hämaramal ajal ei tahakski minna, sest asuvad ohtlikumas linnaosas ja hinnad on seetõttu kordades madalamad. Sealsed majad ise on samuti kordades tagasihoidlikumad oma võimaluste ja mugavuste poolest. Samal ajal on aga näiteks väga heas linnaosas täiesti uus ja uhke Camdeni üürimaja ja pakub mõnusat elamispinda pisut krõbedama hinna eest. Ehk siis suures pildis nagu kinnisvara puhul ikka, siis asukoht on see, mis määrab hinna.  

Meie kodu asub Fort Lauderdale kesklinnas:

Heas asukohas ja pisut krõbedama hinnapoliitikaga üürimajad kasutavad ka erinevaid taktikaid, et inimeste seast nö piisavalt sarnaseid elanikke selekteerida. Mida see siis täpsemalt tähendab? Toon teile mõned näited.

1. Mõned üürimajad on kehtestanud sellise reegli, et kui soovid üürida korterit, mille kuuüür on summa A, siis peab sinu igakuine sissetulek olema 2 x A või lausa  3 x A, et sa kvalifitseeruksid selle maja elanikuks. Loomulikult sõltub üürihind korteri suurusest. Selline taktika välistab ära olukorra, kus ühes majas elavad heal järjel olevad inimesed ja siis need, kes tulevad vaevalt ots- otsaga toime ja pole võimelised igakuised üürimakseid tasuma. See võib esmapilgul tunduda kohati julm või ebaõiglane osade inimeste suhtes, aga siin on päris mitmeid põhjuseid, miks sellist poliitikat harrastatakse. Ühest küljest tundub jabur, et inimesed selekteeritakse nö sisse või välja nende sissetuleku alusel, aga vaatame hetkeks laiemat pilti.

Number üks põhjus on loomulikult see, et inimene peab olema võimeline oma igakuist üüri tasuma.

Teiseks,  päris suur osakaal sellisel toimimisviisil on ka turvalisuse aspektil. Majanduslikult kindlustatud inimesed ei kipu teiste kodudesse/autodesse sisse murdma. Toon teile ühe lihtsakoelise näite, et kui taolist selekteerimist ei tehtaks, siis tekib olukord, kus nt parkimismajas on autod Tesladest vanade roostes parsadeni ja kahjuks võib see viia üsna kiiresti ka kuritegevuseni, sest nende autode omanikud kipuvad üldjuhul olema väga erineva taustaga inimesed. Sama kehtib ka korterite puhul – kui nendes elavad liiga erineva taustaga inimesed, siis mingil hetkel võib kogu õhustik muutuda ebaturvaliseks. Natuke kõrgema hinnaga üürimajad on üsna korralikult panustanud ka sellesse, milline siseviimistlus/kodutehnika jms korteritel on ning ebakindla tausta/sissetulekuga inimesed ei pruugi olla kõige usaldusväärsem klientuur.

Kolmandaks on üsna sarnane lugu ka mugavusega üldkasutatavate ruumide/asjade suhtes. Nt eelmises kodus oli meil üldkasutatav kohviruum, kus kõik elanikud said endale rahumeeli värsket kohvi, teed või kakaod võtta. Kohvinurk oli varustatud topside, kondentspiima ja kõige muu vajalikuga, mida võis kohvi tegemiseks vaja minna. Kui majas elavad inimesed, kes on majanduslikult kindlustatud, siis nad võtavad oma tassi kohvi ja kogu lugu. Kui seal elavad aga inimesed, kelle taust on pisut teine, siis tõenäoliselt ei püsiks selline ühiselt kasutatav ja hästi varustatud kohviruum sugugi kaua sellisena, nagu see oli algselt mõeldud. Sama kehtib ka jõusaali ja selle varustuse jms kohta.

Ma ei väida sugugi, et majanduslik taust teeb kedagi ausaks või ebaausaks inimeseks, aga see on üks aspekt, mida üürimajad saavad nö kontrollida ja selle alusel endale elanikke selekteerida.

2. Paljudes üürimajades tuleb lepingu sõlmimisel lisaks lepingutasudele maksta ka tagatisraha, mis varieerub. Selline keskmine summa on tavapäraselt $1000 aga võib ulatuda ka terve kuu üürimakseni. See on raha, mis makstakse väljakolimisel tagasi, kui korteris on kõik korras.

3. Ühes üürimajas võivad korterite hinnad küll kõikuda (olenevalt korteri suurusest), aga see kõikumine ei ole siiski nii suur, et samasse majja satuksid täiesti äärmuslikud inimesed elama.

4. Lisaks eelnevale vaatavad osad üürimajad enne lepingu sõlmimist ka su kredibiilsust läbi krediidiskoori (mis siin maal sisuliselt määrab ära su usaldusväärsuse) jms. 

Ühest küljest võib ju arvata, et sina oled see, kes endale kodu valib, aga teisest küljest kogutakse sinu enda kohta korralik ports teavet, et kas sina oled piltlikult öeldes kõlbulik selles kindlas majas elama. Ehk siis nii tulevasel elanikul, kui ka „üürimajal endal“ on rida kriteeriume, mis peavad olema täidetud enne, kui saab lepingutele allkirjad panna ja sisse kolida. Mida kõrgema kaliibriga koht, seda pikem ja tundlikum on ka nimekiri.

Kes aga elavad sellises üürimajas?

Et sellele küsimusele vastata, selleks pean avama natuke tausta. Ameerika on meeletult suur riik ja selle suurusest saabki siis reaalsemalt aru, kui siin ringi reisida. Seega, kui Ameerikas elav inimene vahetab riigisiseselt tööd ja peab kolima teise osariiki, siis võib see sisuliselt sama tähendada, mis Eestist Itaaliasse või Eestist Türki kolimist (vahemaa tõttu), ehk siis tuleb vahetada ka elukohta. Nüüd aga on väga paljud töökohad (eriti naftatööstuses, kus töötab meeletult palju inimesi) tähtajaliste lepingutega/projektidega, mis sageli kestavad 3-4 aastat. See on piisavalt pikk aeg, aga mitte nii pikk, et endale lausa kodu ostma hakata. Ja juba ongi olemas meeletult suur klientuur üürimajade jaoks inimestest, kes vahetavad elukohti iga 3-4a järel. Ma igaks juhuks lisan siia punkti alla, et Ameerikas suhtutakse kolimisse, kui väga tavapärasesse nähtusesse. See, et perekond võtab kõik oma 7 asja ja teatud aastate järel täiesti uude osakiiri kolib on siin tavapärane. 

Meie maja:

Järgmine sihtgrupp oleme meie ehk siis sisserännanud võõramaalased, kes teevad siin tööd ja vajavad kodu, kus elada. Sisserändajaid on siin väga-väga-väga palju. Kolmas sihtgrupp on kohalikud inimesed, kes ei ole valmis/ei soovi endale kodu osta, seega üürikodu on ideaalne võimalus. Neljas sihtgrupp on pensionärid, kes ei soovi maja/korteri omamisega kaasnevaid asjaajamisi ja tahavad lihtsalt elu nautida (ja uskuge mind, selliseid pensionäre on Ameerikas väga palju).

Meie jaoks on see teine üürimaja, kus me elame ja lõviosa sellise maja elanikkonnast moodustavad tõepoolest noored professionaalid, nagu Epp ennustas. Hästi palju on näha meediku riietuses inimesi koridorides/liftis liikumas. Lisaks elab siin ka omajagu lastega peresid ja pensionäre.

Üürikoduga on ausalt öeldes null muret. Jah, muidugi on seinad teinekord liiga õhukesed ja kostavad läbi, aga kus kortermajas see nii poleks? Ikka on mingeid agasid siin ja seal – see polegi ju unistuste kodu. Aga, üürimajas elamise juures on meeletult palju plusse. Lisaks sellele, et siin on ühiskasutatav aed basseiniga, suur kahekordne jõusaal, piljardilauaga eraldi aianurk, grillialad (mida pestakse ja puhastatakse regulaarselt. Elaniku ülesanne on seal vaid endale süüa teha), lukustatud parkimismaja, 24/7 valveinimene fuajees, siis on siin ka hooldusmeeskond, kes tegeleb pirni vahetusest kuni pesumasina paranduse/vahetusega. Kogu eelnev kupatus on juba üürihinnas ja elanik ei pea muud tegema, kui enda maja süsteemi teada andma, mis katki on ja meeskond on hiljemalt järgmisel päeval ukse taga ja tegeleb probleemiga. Sind ennast pole samal ajal kodus? Pole probleemi! Neil on enda võti millega nad sisenevad vaid juhul, kui tõesti kedagi kodus ei ole ja jätavad sulle teate, et on käinud ja mida nad on teinud. Ma ei tea, kas enam lihtsam saakski olla?

Meie maja jõusaal, mis on avatud 24/7:

Ühiskasutatavad ruumid ja aed:

  Aia ääres suurte säravate akende taga asubki meie maja jõusaal ja ühiskasutatavad ruumid, mida eelnevatel piltidel nägite. Kogu aed ja jõusaal asub 4. korrusel (parkimismaja katusel):

Grillinurk:

Kui kolid üürimajja sisse, siis eelnevalt on tehtud remont, kus seinad on värskelt värvitud ja kõik on sinu kolimiseks korda tehtud. Sinul on aga luba riputada pilte/riiuleid jms seina täpselt enda äranägemise järgi. Igal aknal on ees rulood/ribikardinad juba kolides, aga soovi korral võib alati ise kardinaid juurde lisada. Olemas on täisvarustuses köök: külmik (üldjuhul koos jäämasinaga), ahi-pliit, mikrolaineahi, nõudepesumasin, duššiga pikendatav köögikraan ja prügihunt, siinses kodus oli lisaboonusena ka veinikülmik. Igas korteris on üldjuhul ka pesumasin ja kuivati. Akende ees on katted (rulood või ribikardinad) ning korterites on konditsioneer.

Tellid Amazonist pakke, aga oled koosolekutel ja pole aega uksele kullerile vastu minna? Pole probleemi! Kõik pakid viiakse alla fuajeesse vastava töötaja kätte (kes on alati ülimalt tore ja sõbralik), kust saad oma asjad 24/7 kätte:

Juba Eestis elades käis Kaspar palju tööreisidel nii, et ma olin sageli mitu ööd järjest üksinda kodus. Ma kartsin alati meeletult. Ameerikas elades on ta samuti väga palju tööreisidel olnud, aga mul ei ole sellist hirmu olnud. Üürimajas on maru turvaline tunne, sest kõik vaheuksed, koridorid jms on kiibiga. Praeguses elukohas oleme liikunud turvalisusel sammu veelgi edasi, kus isegi lift ei tööta enne, kui pole kiipi kasutanud. Samuti on all fuajees 24/7 valvetöötaja olemas ja valvekaamerad. Siin on nii palju lukustatud vaheuksi enne, kui jõuab elanike koridoridesse, et on üsna vähetõenäoline, et keegi võõras siia “ära eksib”. Samuti on olemas aktiivselt toimiv maja virtuaalne keskkond, kus elanikud ja kontoritöötajad (igal sellisel üürimajal on toimiv kontor, kus tegeletakse lepingute jms) jagavad infot ning iga kahtlasem liigutus kajastatakse seal momentaalselt.

Eelnev info kehtib Houstoni (ja selle ümbruse) ja Lõuna-Florida üürimajade kohta, sest need on kohad, kus olen väga põhjalikult üürimajade kohta uurinud ja oleme kohapeal vaatamas käinud. Muude piikondade kohta ma ei saa kindlalt midagi väita, sest pole nende kohta uurinud.

Meie majas elab inimesi, kes on siin juba 15a elanud ega plaanigi kolida, sest nii mugav on. Nagu ma olen ka eelnevalt maininud, siis Ameerikas suhtutakse kodu omamisse pisut teisiti, kui Eestis ja üürimajas elamine on täiesti tavaline nähtus. Meie oleme kusjuures oma Eesti sõprade ja pereliikmete seas üks viimaseid, kes ei ole endale veel oma kodu ostnud. Seega, asjad on erinevates maailma nurkades üsna erinevad ja see on täiesti okei.

Ilusat õppeaasta algust!