Pikad pühad ja tähistamised

Selja taga on pikad pühad, kus saime lausa neli puhkepäeva. Neljapäeval olid tänupühad, mille puhul oli ametlikult vaba päev ning lisaks oli vaba ka reede. Kuna Kaspar saab kohalikud pühad vabaks, siis olen ka ise samad päevad vabaks võtnud, et koos aega veeta ja pühi pidada. Tänupühad on küll ameeriklaste püha, aga see on niivõrd tore püha, et oleme seda igal aastal isegi pidanud. Tõsi, sel aastal olime küll esimest korda päris kahekesi. Meie Houstoni sõbrad pidid tegelikult pikaks nädalavahetuseks külla tulema, aga vahel on nii, et elu tuleb suurte löökidega vahele ja paiskab plaanid segamini. Kõigest hoolimata oli meie püha siiski äga pidulik ja ilus. Otsustasin kohe ära, et ma ei soovi tervet päeva köögis veeta ja tellin traditsioonilise tänupüha õhtusöögi restoranist ette ära, nii jäi päev ise vabaks ja saime selle hoopis rannas veeta. Õhtul käisime restoranis oma õhtusöögil järgi ja katsime koju piduliku laua.

Tellisin restoranist tänupühade õhtusöögi kolmele inimesele eeldusel, et siis saame järgmisel päeval jääke süüa ja ei pea kodus kokkama. Kui see kogus toitu on kolmele, siis ma ei tea...

Meie pidulaud tänupühadeks:

Avasime ka jõulufilmide hooaja:

Tänupühal meeldib meile mõelda kõigele sellele, mis on hästi. Mina, oma pessimistliku loomuga, kipun tavapäraselt pigem kõigepealt negatiivsele mõtlema, ent tänupüha on päris kindlasti üks nendest päevadest, kus keskendun vaid heale ja positiivsele. On väga palju, mille eest tänulik olla ja meie jaoks edetabelli tippu pürgiski meie enda abielu, perekond ja sõbrad. Võiks ju mõelda, et see on kõik nii loomulik ja justkui iseenesest mõistetav, aga tegelikkuses see nii ei ole. Käesolev aasta ei ole olnud ilmselt kellelegi lihtne, aga lisaks ülemaailmsele pandeemiale on sageli ka palju võitlusi, millega peab isiklikus elus toime tulema ja need on need hetked, kus tead, et ilma oma teise poole toetuseta ei pruugi jalule jäämine võimalikuks osutuda.

Olgugi, et perekonna ja sõprade nägemine nö reaalses elus on käesoleval aastal olnud sama sage, kui kuuvarjutus, siis see ei vähenda nende tähtsust, vastupidi. Pigem on olukord teinud hoopis leidlikumaks. Näiteks, kogu selle pandeemia aja vältel ehk siis käesoleva aasta jooksul on meil Meie Klubi naistega peaaegu igal nädalal “Zoomi veinikad,” kus me istume küll kõik oma kodudes, aga oleme samal ajal koos ja vahetame elu pisemaid ja suuremaid seiku, naerame ja nutame, kui tarvis ja see on täielik kvaliteetaeg oma tüdrukutega. Kaspar ütleb alati, et ma olen justkui positiivselt laetud iga kord, kui oma tüdrukute seltskonnast ära tulen.

Seega oli tänupüha õhtusöögil palju, mille eest tänulik olla.

❤❤❤

Pühapäeva hommikul äratati mind lauluga üles ja paluti elutuppa tulla. Järgnevate piltide puhul vabandan oma äsja ärganud ja kasimata välimuse eest, aga jagan neid siiski, et edastada oma emotsiooni, kui seda suursugust sünnipäevaüllatust nägin:

Sellel pildil naeran nii, et pisarad voolavad, sest vastasseinas, otse mu silmade ees laiub plakat, mis on pärit ühest meie suurest lemmikust komöödiasarjast The Office. Selles sarjas on üks eriti värvikas karakter, kes pidi oma kolleegile sünnipäevapeo tegema, ning tegi talle plakati, mis on ristivastupidine sellele, milline üks korralik sünnipäevaplakat võiks olla. Kuna me olime vastavat osa just hiljuti näinud ja selle peale korraliku kõhutäie naernud, siis nähes seda sama plakatit oma elutoa seinal....võite ette kujutada, kuidas ma purskasin suure häälega naerma!

Sellest plakatist ma rääkisingi:

Ma ei tea, kui kaua ma naersin. Vist nii kaua, kui luksuma hakkasin:

Kui suutsin ennast natuke koguda, siis sain alles aru, kui palju uhkeid ettevalmistusi Kaspar oli sellel hommikul teinud. Laual ootas tort küünaldega, värskelt valmistatud hommikusöök, uhked lillekimbud ja hunnik kingitusi ja kaunistusi. Ma olin täiesti rabatud sellest kõigest!

Üllatused sellega ei lõppenud - kuller tõi veelgi lilli juurde:

Sellel aastal olen end sünnipäeva puhul kohe ekstra eriliselt tundnud, sest lillekimbud/kingitused hakkasid saabuma juba 2 nädalat enne sünnipäeva. Viimase paari nädala jooksul olen kokku saanud 5 erinevat üllatust perekonnalt ja sõpradelt nii kodumaalt, kui Ameerikast kullerteenuse vahendusel ja see on teinud südame ikka väga soojaks: 

Lisaks veel palju õnnitlusi, kõnesid, lilli ja kingitusi sünnipäeval. On meeletult liigutav, kui sind niivõrd suursuguselt meeles peetakse, see tekitab väga erilise tunde. Kui hunnik kõnesid oli hommikul kodus vastu võetud, siis suundusime randa, et päev seal veeta. Ilm oli täiesti ideaalne ja korralik puhkuse tunne tuli peale küll:

Õhtul ütles Kaspar mulle, et ma end kindlaks kellaks valmis sätiksin, sest siis on ees ootamas järgmine üllatus. Mulle ei pea sellist asja mitu korda ütlema ja tormasin ennast sättima. Linn on nii ilusates jõulutuledes, et kohe oli vaja mõned pildid ka teha:

32

Õhtul oli tähistamist tegelikult omajagu. Tähistasime küll sünnipäeva, aga mitte sugugi vähem tähtis polnud tähistamine ka Kaspari auks, kes oma suure pühendumuse, täiesti hullumeelse tööeetika ja tohutu sihikindlusega saavutas auga välja teenitud ametikõrgenduse ja jätkab küll alates homsest samas firmas, aga uuel ametipostil. Olen meeletult uhke tema üle!

💓💓💓

Mõnusat advendiaega!