Kohtumine haiga

Olime juba mõnda aega mõelnud sellele, et võiks uuesti merele snorgeldama minna. Nüüd aga võtsime lõpuks kätte ja tegime mõtte teoks. Läksime sama firma kaudu, nagu eelmine kord, sest jäime teenusega juba tookord väga rahule. See tähendas aga seda, et äratus oli laupäeva hommikul seatud üsna varajaseks, sest kõigepealt ootas ees pikk sõit Florida Keys´i saarestiku esimesele suurele saarele Key Largole, millelt pidi meie katamaraan väljuma. Meie kodust sinnani on aga umbes paari tunni jagu sõitu. Tegin meile einevõileivad ja muud näksid valmis ja pakkisime kotid kokku. Olime seiklusteks valmis!

Teel Key Largosse:

Ja oh, kus see oli alles seiklus! Laev väljus sadamast ning alustuseks sõitsime mõnda aega avamerele, kus olid korallid, mille kohal on kõige põnevam snorgeldada. Meie laeva kapten rääkis sõidu ajal vajalikku infot ning korraga ütles Kaspar mulle, et ma kiiresti vasakule vaataks. Laeva kõrvalt ujus mööda hiigelsuur merikilpkonn. Tundsin, kuidas elevus ja ärevus minus tõusid ja ootasin juba kärsitult, et me kohale jõuaksime ja vette saaksime kalu minna uudistama. Laev jäi seisma, olime jõudnud esimesse peatuspaika. Instruktor jagas kõigile lestad, päästevestid, prillid ja hingamistorud. Kordasime üle põhireeglid ja olimegi valmis vette minema. Siis aga ütles kapten, et haid kohates ei maksa liigselt vehkima hakata ja kätt talle suhu toppida. Siin olevat palju haisid, kes ajavad omi asju ja inimeste juurde ei kipu. Ma vaatasin Kasparile suurte silmadega otsa, et kas ma ikka kuulsin õigesti. No heakene küll, haid, siis haid, mis seal ikka. Eelmisest korrast ma seda osa ei mäletanudki....

Järgmisel hetkel olime juba vees ja uudistasime kalu ja imelisi koralle:

Kaspar snorgeldamas:

Hoidsime Kaspariga veepinnal ulpides käest kinni, et näeksime samal ajal samu asju. Korraga tõmbas Kaspar mu jätt ja vehkis vaba käega põhja suunas. Ma ei saanud esimese hooga aru, mida ta mulle näidata tahtis, aga seal ta oli – hai oma täies hiilguses. Ja ma ei räägi mingisugusest haipojukesest, vaid suurest korralikust haist, kes ajas põhjalähedal omi asju. Tardusin. Täiesti ebareaalne kogemus. Ma olen siin samas koos haiga ja vaatan, kuidas ta merepõhjas toimetab ja korallide vahel uudistab. Lihtsalt vaatasin silmad punnis peas. Olime ilmselt mõlemad täiesti liikumatult mingi aeg. Mõne aja pärast ärkasin justkui unest ja sain aru, mis toimub ja siis hakkas mul kiire, tahtsin sealt ära ja kohe. Ujusime hai juurest eemale ja korraga tundsin, et mul hakkab halb, pidin laevale pääsema. Kuna olen varem snorgeldanud, siis teadsin, et koos lainetega loksumine ajab mul pika peale südame pahaks ja selle vastu aitab jää närimine. Küsisin instruktorit jääd ja jäin seda laevale krõmpsutama, ise seedides just seda, mida ma hetk tagasi vees nägin. Täiesti uskumatu lugu! Me ujusime koos haiga!

Rohkem me sellel päeval haid ei näinud, aga ärev tunne jäi sisse veel mitmeks päevaks.