Ikea
Täna kirjutan tavalisest erineval ajal ja võtsin selle tegevuse ette hoopis enne õhtust trenni. Põhjuseks siis asjaolu, et kõht veel endiselt päris punnis ja raske olla. Panin jälle liiga suure portsu taldrikule ning ei tahtnud midagi alles jätta. Tundub kuidagi raiskamisena, sest et Eestis maal elades sai kõik jäägid Pepele jäetud ning tihti lõpetasid söömise lausa enne, kui kõht täis jäi, et ka Pepele väike amps jääks. Siin on ainult prügihunt, mida ei saa isegi paitada (rohkem kui kaks korda).
Nädalavahetus jälle selja taga ning ees on ootamas kolme päevane töönädal. Ameerikas on ju neljapäeval tänupüha ning seetõttu on ka reede vaba. Kuna reedel hakkab siin jõulukaupade müümise hooaeg, siis enamik poode teevad reedel uksed lahti juba hommikul kell kuus. Sellel päeval on väga palju sooduspakkumisi ning inimesed lausa telgivad poe ukse ees, et saada näiteks telekas või telefon ülisoodsa hinna eest. Rassistid on selle päeva nimetanuks mustaks reedeks. Ka mina plaanin sellel päeval poodlemisega tegeleda. Alustan juba kell varakult (lubadusi ei hakka andma) ning nimekirjas on enamasti mööbel. Enne kui abikaasa siia jõuab, siis peaks olema vähemalt korralik voodi soetatud. Selle noodiga käisin ka laupäeval linnas ringi. Läksin siis linna ainsasse IKEA’sse, mis oli bussisõidu kaugusel. Jalutama pidin ka natukene, sest ümberistumisel jäin teisest bussist maha. Polnud hullu, sest ilm oli ilus ja liigutada ka vaja. Enne IKEA’t oli üks meelelahutuskeskus söögikohtade ja kinoga. Mõtlesin, et käin mööblipoes ära ja siis lähen vaatan ühe filmi ära – laupäev siiski. IKEAs nägin, kui suur võib üks mööblipood olla. Seal on kõike ja päris odava raha eest. Käisin umbes tunnike seal ringi ja astusin tühjade käte ja juba targema moega välja. Nüüd tundusin teadvat, mida ja kui palju tahta.
Edasi astusin siis kino suunas tagasi, kuid siis mõtlesin, et ei taha pimeda peale jääda. Otsisin kohe telefoniga kõik linna kinod üles ja silmasin ka endale võrdlemisi lähedal asuvat kino. Plaan oli selge ja sõitsin kesklinna (Uptowni – see piirkond, kus ma elan) tagasi. Seal istusin ümber teise bussi peale, mis sai minutike sõita ning leidis end ummikust. Istusin siis bussis umbes 5 minutit, mille jooksul liikusin edasi vaid paarkümmend meetrit. Järgmises peatuses astusin maha ning liikusin bussilt eest ära. Jõudsin sihtpunkti kümne minuti pärast ja sain aru, et olen jälle selles rikaste poodlemise kohas. Astusin siis eelarvamusega kinno sisse ning vaatasin piletite hindasid – $16 ja $28. Lükkasin jälle nina püsti ja proovisin inimestega silmsidet vältida. Tagasiteel nägin, kuidas ühe ristmiku ümbruses oli tuhandeid linde, kes terroriseerisid tänaval olevaid inimesi ja parklas olevaid autosid. Nad ise väga midagi ei teinudki kui lihtsalt passisid. Lihtsalt istusid autode peal, all ja ümber. Ja kui mõni valjema häälega sõiduk juhtus mööda sõitma, siis hakkasid nad kõik lendama ja tundus, et ehmatasid kohe endal kõhu ka lahti, sest hääl oli selline nagu sajaks rahet. Ka mina sain pihta, kuid õnneks oli mul jope seljas ja pühkisin õla kohe salvrätikuga ära. Mõtlesin, et sain maru õnnelikult tulema.
Peale seda läksin lõpuks kodu lähedal asuvasse mehhiko pubisse. Tellisin järjekordse burgeri koos õllega ning vaatasin telekast Euroopa jalgpalli. Tegelikult oli tegemist mehhiko liigaga, kuid jalgpall oli päris. Võtsin veel ühe ja teise õlle ning tulin koju ära. Võttes jope seljast, täheldasin, et nende lindudega ei läinud siiski nii hästi. Ka parema õla peal oli tabamus ning lasin kohe silme eest läbi kui kaua ja mida olin vahepeal selliselt ringi käinud. Õnneks oli juba pime ning ega keegi mind ju päriselt ei tunne ka.
Täna sõin hommikusööki alles kell pool 1 ning kahe paiku läksin poodi järgmise nädala toitu ostma. Walmartist üle tee on miski hulgimüügi koht, kuhu pistsin isegi nina sisse. Kuna tegu on hulgimüügi kohaga, siis on ka kärud kaks korda laiemad. Võtsin ka isegi ühe sellise ning kui olin juba 5 minutit sellega proovinud tervislikult manööverdada, siis leidsin ühe vaiksema koha ja hülgasin käru. Nüüd vähemalt tean, et kui tahan korraga 1,5kg skittles’it või M&Msi osta, siis sealt saab neid vastavalt $6 ja $10-ga. Läksin siis vanasse tuttavasse Walmarti toidumaterjali ostma. Muu hulgas ostsin ka vispli ning sõela, sest nädala menüüs on pasta polognese ning omlett. Esimene on juba valmis ja külmikusse ära pakitud. Homme ja ka teisipäeval peaksin olema võimeline sellest kogusest lõunaks söödud saama. Nüüd panin ka pesu pesema. Alustasin valge pesuga, kuid kuna seda on mul umbes kolm ühikut, siis lendasid nendele lisaks ka viidipesu, köögirätik ja saunalina. Värvilise pesu panen pesema alles peale trenni, sest tahan ka kohe trenniriided ära pesta.
Tegin nädalavahetusel pilte ka ja panin need samale aadressile. Muideks, eile sain hea üllatuse osaliseks, sest uurisin natukene külmkappi ja selgus, et see oskab ise jääd teha. Nähtavasti jookseb külmkappi veevoolik sisse ning valmistab 72h jooksul 3 liitrit jääd. Kuubikud kukuvad automaatselt anumasse ja elu on nüüd nagu lill. Kuna nüüd saan koguaeg oma kraanivett ise jahutada, siis ei pea seda enam poest ostma. Kahju on aga see, et kuigi nüüd oskab külmkapp ise jääd teha, siis ilmad muutuvad siin aina jahedamaks. Kuigi reedel oli 27 kraadi sooja, siis nädalavahetusel oli 17. Päike küll paistis terve aeg, kui enam sellist rannailma pole. Kindlasti tuleb neid 25-kraadiseid päevi veel, kuid üldjoontes läheb aina jahedamaks. Sellest pole aga midagi, sest märtsist on jälle suvi, mis kohalike juttude järgi muutub maikuus põrguks.
Lähen teen nüüd trenni ära ja pesen pesu edasi.
Püsige lainel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar