Tänupüha
Ameeriklased tähistavad tänupühi ning mina lõikan sellest lihtsalt kasu. Sellega kaasneb lausa kaks puhkepäeva ning nädalavahetus venib neljale päevale. Sellest tulenevalt on ka paljud pered sõitnud linnast minema ja jätnud mind siia üksinda päevitama. Seda ma täna ka tegin ning plaanin ka homme veel päikest ehmatada. Sooja on mõnusalt 25 kraadi ning päike on kuum. Peale päikesevanni läksin linnapeale poodlema või vähemalt arvasin, et lähen poodlema. Kõndisin nüüd samal tänaval asuvasse toidupoodi, kus minu üllatuseks oli oluliselt parem valik toidukraami kui Walmartis. Järgmised korrad lähen toidupoodlen seal, kuid seekord jäi korv tühjaks. Tegelikult oli plaanis otsida triikimisalust, kuid seda seal poes ei müüdud. Teiseks eesmärgiks oli täita bussikaart rahaga ning osta kaart ka peagi saabuvale abikaasale – tehtud. Astusin juba targemana poest välja ning mõtlesin ringiga Galleria kaubakeskuse juurde jalutada, et seal mõnda söögikohta külastada.
Tee peal sattusin tänavale, kus tehti ettevalmistusi mingiks tänupühade ürituseks. Kestis see neljast seitsmeni ning tollel hetkel oli kell alles pool kolm. Astusin siis edasi ja kõht oli selleks hetkeks juba päris tühi. Juba kujutasin ette kuidas ampsan mõnda kohalikku rasvast rämpsu, kuid õnneks oli kogu keskus sellel hetkel veel suletud. Üleüldse olid kõik kaubanduskohad peale selle õnnetu toidupoe kinni. Kaasa arvatud Walmart, kuid täna õhtul kell 6 teevad paljud asutused uksed lahti, et alustada musta reedega juba varakult pihta. Minul nii kaua aega polnud ning läksin koju süüa tegema. Valikus oli ainsana makaronid peekoni ning singiga. Tegin paraja portsu, et homme lõunal ei peaks söögi pärast muretsema. See tuletas meelde, et minu 1,2 kilogrammine hapukoor hakkab otsa saama. Eks ole juba varsti kaks nädalat selle ostmisest möödas ka J.
Päeval oli tänavatel rahvast ning autosid väga vähe. Mõnus vaikne oli jalutada ning jalutasingi sedapuhku lausa kaks tundi jutti. Koju jõudes leppisin endaga kokku, et see jalutamine läheb trenni arvele ning täna ei pea tollega end rohkem vaevama. Järgmisena suutsin end nõusse rääkida korteri koristamises. Võtsin tolmu ja pesin põrandad. Päris põhjalik pesu oli, kuna kõik kapiuksed ja nurgatagused pesin esimese koristamise puhul ära. Vaibad peavad oma järge veel ootama, sest imetolmaja on küll juba tellitud, kuid pole veel kohale jõudnud.
Homme plaanin natukene päikest võtta ja raamatut lugeda ning peale seda lähen käin linnapeal mööblipoes. Kui nüüd voodid ja madratsit ei leia, siis tellin amazonist. Peale poodlemist tulen koju, söön lõunat ning kiman kontorisse, et natukene tööd teha. Nimelt, pean teisipäeva hommikul läbi viima ühe koolituse, mida ise kunagi pole teinud. Õpin natukene, valmistan ette ning kontrollin, et kõik töötaks. Peale seda võtan õhtusöögiks midagi head ning põrutan Walmarti, et osta lõpuks triikimisalus. Kuna kannan iga päev triiksärki, siis on triikimine päris tähtis osa minu riietumisel. Ilma autota on küll keeruline selliseid suuremaid asju poest koju tassida, kuid eks tuleb lihtsalt kätte võtta ja ära teha.
Nädalavahetusel lihtsalt puhkan ja teen trenni. Laupäeval tuleb vist ikka poodi ka minna, sest peab uue menüü järgmiseks nädalaks välja mõtlema ja vajalikud asjad ostma. Praegu on meelel null sööki, mida teha. Samas, järgmine nädal on viimane nädal, kui pean üksi toiduplaani pidama, sest et ülejärgmise nädala veedan New Jersey’s ja siis peale seda on juba abikaasa abiks.
Kuna on tänupüha, siis ütlen ka ise mõned asjad, mille üle võin tänulik olla. Kõige tähtsam on kindlasti abikaasa, sest just sellel aastal sai sõprusest välja kasvanud armastus seadusliku ning jumaliku kinnituse. Olen tänulik kogu perele ja lähedastele, kes mind ümbritsevad ning on mind kui ka Mailet sellel sügisel toetanud. Olen tänulik võimalusele elada ning töötada Ameerikas ning juba ette tänulik kõigele sellele, mis kaasneb selle seiklusega.
Ilusat reedet teile!
Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar