Esimene nädal uues kodus on möödunud lausa linnulennul.
Päevad on tihedalt tegemisi täis ja enne kui arugi saad on jälle hommik või
õhtu. Asi võib ka muidugi selles olla, et ma pole just kõige esimeses nooruses
ja teatavasti, mida vanemaks saad seda kiiremini aeg läheb. Üldiselt ma viimast
eiran ja usun, et asi on siiski väga tegusates päevades olnud J
Esimesel nädalal on Kaspar mind tutvustanud kohalikele
toidupoodidele, mis meie kodu läheduses asuvad ning lisaks ka riiete,
jalanõude, kodukaupade ja muudele hädavajalikele kauplustele. Mis seal salata,
riiete ja jalanõude kauplused võtsid mind soojalt vastu, peaks ütlema, et lausa
koduselt ja ega siis kodust (no ema või vanaema juurest) ikka tühjade kätega ära
ei tulda. Minagi ei hakanud siin mingisugust omaalgatust tegema ja nagu kord ja
kohus- tühjade kätega ei väljunud. Mu imestusel ei olnud muidugi piire kui
kohalike hindadega tutvust tegin. See, et toidukraam on u 10-20% kallim kui
Eestis polnud mulle mingi uudis aga see, et brändikaubad (Calvin Klein, Guess,
Ralph Lauren jms) on riietepoes vähemalt poole soodsamad kui Eestis- see uudis
mulle meeldis ja kohe väga! Hea uudis on muidugi ka see, et kuna me plaanime
siin ikka mõnda aega elada, siis ei ole vaja poes kohe hulluks minna ja kõike
ebavajalikku kokku kahmata (nagu reisidel kipub ikka aeg-ajalt juhtuma). Kõike
on aega rahulikult uudistada ja soetada see mida vaja.
Eelmisel nädalal tegime tutvust ka koduse jõusaaliga,
mis asub meie maja esimesel korrusel ja kuhu kõikidel elanikel on vabadus 24/7
oma lihaseid piinama minna. Esimest korda käisime jõusaalis koos Kaspariga
kolmapäeval. Seejärel jäi Kaspar haigeks ja reedel otsustasin, et lähen üksi
trenni. Valisin kellaajaks 16:00, siis kui tööinimesed on alles tööl, sest mul
oli plaan kõikide masinatega tutvust teha aga maru piinlik ka seal uudistada
kui jõusaalihundid kõik pumpavad ja mina uurin, mida mingi masin üldse teeb
(sest kes teab ehk on siinsed masinad hoopis teistsugused kui Eestis). Mõeldud,
tehtud. Õnneks oligi vaid paar trennimeest veel saalis ja saingi oma plaani
rahumeeli teoks teha. Minu kartused olid täiesti asjatud, sest iga masina peal
on lausa piltide näol selgeks tehtud, mida ja kuidas mingi masinaga toimetada
ja oma lihastest ikka viimane välja pigistada. Tunni möödudes läksin oma
värisevate ja väsinud jalgadega koju tagasi aga hinges oli ikka jube hea ja
uhke tunne, et üksi ära käisin. See võib tunduda muidugi jabur, sest
täiskasvanud inimesed teevadki kõiki asju iseseisvalt ja see on normaalne
aga millegi pärast kui sa oled teises maailma otsas ja kõik on võõras, siis
tunduvad ka sellised väikesed asjad, mida üksi teed, suured.
Reede õhtul arvas Kaspar, et ta vajab pisut värsket õhku ja
seetõttu otsustasime minna jäätist sööma (haige kurguga vägagi soovituslik!).
Läksimegi kõrvaltänavas asuvasse suurde kaubamajja, mille keskel ilutseb suur
liuväli koos hiigelkuusega. Võtsime oma jäätised ning istusime liuvälja äärde
vaatama, kuidas inimesed jääga tutvust teevad. Laupäeval oli Kasparil enesetunne juba tunduvalt parem ja
seetõttu läksimegi bussiga lausa teise linnaotsa asuvasse IKEAsse. Ma polnud
kunagi varem selles tuntud mööblikaubamajas käinud ja ootasin seda suure
põnevusega. Pean tunnistama, et see pood on ikka väga äge! Eriti vahva oligi
see, et sinna on kujundatud eraldi toad või korterid, kuhu kõik mööbel on
paigutatud. Nii saab väga hea ülevaate suurustest ja sellest, mis millega
sobiks. IKEAs otsustasime ka lõunatada ja seejärel oma kraam koju tarida. See, et meil hetkel autot ei ole on muidugi väga positiivne nii mitmeski plaanis - poes vaatad vägagi hoolikalt mida osta (loe: mida jaksad koju kanda) ning kõndimist on korralikult (nt eelmise nädala kohta näitas mu tark kell, et läbisin kokku 49,5km).
Pean mainima ka, et laupäeval oli väljas 26 kraadi sooja,
ehk korralik suveilm ja väga mõnus laupäevaseks päevaks. Jõime oma
hommikukohvigi aias. Seda kentsakam oli asjaolu, et pühapäeval oli kraade
kõigest 1. Jah, 1. Kuuldavasti oli pühapäeval Eestis soojem. Täna, esmaspäeval
on väljas -1 ja Eestis +4. USAs on
üleriigiline enneolematu külmalaine ja Texases ei ole kunagi varem nii külm
olnud. Kohalikud on ilmselt vaimustuses aga meie oleme hämmingus. Me kolisime
ekstra lõunamaale elama ja siin on -1 kraadi - mis toimub?
Külmade tervitustega
Maile
Kodune jõusaal:
Laupäeva hommik:
Paremal üleval 2 akent on meie korter:
Hakkame IKEAsse jõudma:
IKEA näidisruumid:
Meie varandus:
Lõunapaus IKEAs:
Reede õhtu kaubamajas:
Tänaval on märgatud Eesti lippu:
Teel IKEAsse möödusime Kaspari kontorist:















Ohsaraks! Kui mu maja esimesel korrusel ka selline jõusaal oleks.. väga vägev elamine teil ikka seal :)
VastaKustutaTunnistan ausalt, et see on asi millest ma ise ka siin kõige rohkem vaimustunud olen! Siinkandis on see väga levinud, et kortermajal on sellised "lisad" juures (väike vihje Eesti uute elamurajoonide arendajatele :) )
KustutaKaspar hakkab juba jänki nägu minema :D
VastaKustuta