Töö
Viimased kaks päeva on läinud töö-tähe all. Teisipäeval oli siis see kaua oodatud ja kardetud esimene koolitus, mille pidin ise läbi viima. Ärkasin tollel hommikul veidi varem, et 8ks kindlasti kontoris valmis oleksin. Olen ju koolitusi ennegi läbi viinud ja pole siiani midagi kartnud, kuid nüüd oli küll pabin sees ning väga söögiisu polnudki. Surusin kaks nutella saia endale keele taha ning juba olingi kontoris koolitust andmas. Kõik toimus muidugi skype’i vahendusel, sest klient ise teises ajavööndis. Kui umbes kolmveerand tundi olin seletanud, siis said nad aru, et nad ei taha seda ise teha ning parem maksavad ja ma teen selle nende eest ära. Mõeldud-tehtud. Katkestasime koolituse, projektijuht koostas nendele pakkumise 40 tunni töö peale, mille nad kohe ära kinnitasid, ning mina asusin kohe asja kallale.
Nüüdseks olen selle projektiga maadelnud juba kaks päeva ning lõpp veel ei paista. Tean ja seda, et mõne asja kohta pean veel vanemate konsultantide käest nõu küsima, kuid üldjoontes usun, et saan iseseisvalt hakkama. Eile olin lausa nii hoos, et jõudsin koju alles kolmveerand 8. Kuna ma teadsin, et pean kodus süüa hakkama tegema, siis korra käis peast läbi mõte, et läheks võtaks ühe burgeri. Siis jällegi tuli teine mõte, et kui ma ise süüa ei tee, siis pean ma ka järgmisel päeval kuskile välja sööma minema. Sellega ma aga leppida ei tahtnud ning alustasin söögi tegemisega alles kell 8 õhtul. Õnnelikeks toiduaineteks osutusid sedapuhku sink, peekon ning makaronid. Viimaste keetmisel jäin just sellel hetkel mõttesse, kui hakkasin makarone keevasse vette valama. Mõte oli nii pikk, et kogu paki sisu jõudis vette. Lõpuks tuli süüa selline kogus, et suure tõenäosusega saan ka homse õhtusöögi sellest (kokku 5 toidukorda).
Täna pidin lõpetama veidi enne kuute, sest serverit, kus tööd teen, hakati hooldama. Koju jõudes lendasin kohe jõusaali, kus sai joostud ja jõudu tehtud. Varsti peab jõusaali minnes jaki peale panema, sest õhtud ja hommikud muutuvad aina jahedamaks. Kui nädala esimestel päevadel oli sooja 27 kraadi, siis täna oli 20 kraadi juures. Siin kõigub temperatuur päris kiirelt ja palju. Näiteks järgmine nädal lubab ühel päeval 24 kraadi ning juba järgmisel 11. Õnneks on mul verivärske mantel olemas ning järgmine nädal olen ju nagunii New York’is (Jersey City’s tegelikult).
Juba nädala pärast alustab abikaasa oma retke minu poole. See on ikka uskumatu kui kiirelt aeg liigub. Alles oli veel 5 nädalat jäänud. Kui me järgmisel pühapäeval koos koju jõuame, siis meil veel internetti korteris vabalt kätte saada pole. Täna siis tellisin lõpuks ka interneti ja telepildi meile, kuid seda tullakse paigaldama alles 12. detsembril (ehk Maile esimesel hommikul Houstonis). Kokku hakkab see nali iga kuu maksma $70 ning paigaldamine läheb veel sama palju. Esialgu jookseb telepilt kaablist otse põrandale, sest meil pole ju veel telekat. Aga eks kõike jõuab – tahaks küll kõike korraga ja kohe, kuid see on lihtsalt inimese loomuses ja olen õppinud sellega elama. Ajapikku saab kõik asjad kätte ning kohe-kohe on ka abikaasa abis asjade valimisel. Mina kord juba olen selline, et kui mul kellegagi arutada pole, siis ma kaalun ja teen uurimistööd iga ostu puhul.
Ilusat detsembri algust!
Kaspar
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar