Ameerika asjad

Täna oli neljas hispaania keele tund ning kahjuks pidin tõdema, et kui nii pikk vahe tuleb kahele tunnile sisse (eelmine nädal jäi tund ära), siis olen seal nagu nupust nikastanud. Ühtegi korralikku lauset ka ei suuda välja öelda, mõte on liiga kaua eemal olnud. Õnneks ma polnud ainuke. Annie (mu pinginaaber) tuli peale tundi küsima, et kas mul oli ka mõte täiesti kinni, sest temal küll oli ja küll oli siis hea üheskoos ühtekuuluvustunnet tunda, et me kumbki täna midagi ei osanud. Otsustasime koos lõunale minna ning seisime juba lifti järjekorras kui meie juurde tuli Rachel, kes käib samuti samal kursusel. Kutsusime Racheli samuti endaga lõunatama ja ta oli kutsest väga meelitatud. Niisiis läksimegi kolmekesti avastama toidukohta, kus Annie on (ilmselgelt) juba vägagi tihe klient, sest teenindaja tervitas teda väga rõõmsalt ja küsis, et kas ta võtab tavapärase tellimuse. Kui minu kord oli tellida, siis ütlesin, et võtan ka Annie tavapärase tellimuse, mitte, et ma oleks teadnud mis see on. Tahtsin samuti proovida, mis see siis nii hea on, mida ta sageli tellib. Teenindaja hakkas naerma ja küsis väga sõbralikult, et kust ma pärit olen ja kui kaua juba siin elanud olen (kas mu aktsent on lausa nii jube?!). Houstonlastel on väga armas komme, et kui nad teada saavad, et oled kuskilt mujalt pärit, siis nad kohe tervitavad sind nende linna elama tulemise puhul. Väga armas, aitäh!

Saime oma söögid kätte, milleks oli vürtsikas juurviljasupp (ameeriklased nimetavad ka lihaga suppi juurviljasupiks), kuum maisileib värske võiga ja külm tee selle kõige juurde. Pean tunnistama, et kombo oli väga maitsev aga kuna ma vürtsikaid toite väga ei armasta, siis seda suppi ma ilmselt enam ei telli. Hea oli ikka see ära proovida.

Juttu jätkus meil muidugi korralikult, sest naised olid väga huvitatud sellest, kuidas meil ikka Eestis on ja mina tahtsin teada asju, kuidas neil ikka siinmail on. Ameerikas on ikka asjad vägagi teistmoodi kui Eestis, see on kõigile selge aga, et nii teistmoodi, seda ma ei teadnud. Nt kui naine sünnitab lapse, siis ta saab kodus olla 6 nädalat ja peab seejärel tööle naasma või siis oma töökohast loobuma. Isegi selle 6 nädala jooksul pole tööandja kohustatud ametikohta säilitama. 

Samuti on siin täiesti tavapärane ja pigem norm, et naised ei käi tööl vaid tegelevad kodu ja lastega, isegi kui lapsed on juba suured. Eestis vaadatakse sellist naist nagu sõgedat – mis mõttes ei käi tööl? Mis sul siis viga on? Siin aga ma saan sellest isegi aru, sest lapsed ei tohi olla üksi kodus vähemalt kuni 12 eluaastani. Lisaks ei tohi nad üksi kooli minna või koolist koju tulla, vanem peab neid saatma/viima. Olenevalt siis, kas laps läheb koolibussiga või vanema autoga. Täpselt sama kehtib ka huvialaringide kohta- vanem peab transportima ja treener peab nägema, et laps tuleb ja läheb koos vanemaga. Lisaks on vahemaad muidugi hoopis teised kui Eestis ja siit tekibki küsimus, et millal on see aeg kui ema peaks tööl käima, sest pm peab ta täiskohaga taksojuht olema. Kindlasti ei ole asjad päris nii mustvalged ja inimesel on kombeks kõigega harjuda, kuid uut infot tuli seedimiseks ikka omajagu.

Lõunapaus oli ülitore ja hea oli olla naiste seltskonnas nii, et aeg lausa lendab ja kõigil on lõbus olla. Seda pole juba ammu tunda saanud J

Ameerika ja Eesti asjade erinevustest veel rääkides, siis  põnev on neid omavahel võrrelda.

Olen igapäevane juukselaki kasutaja ja Eestis ostsin (enda teada) kõige suurema saadaoleva juukselaki (500 ml, pildil hall pudel). Siin sai mul see otsa ja vajasin uut lakki, poest vaatas vastu hoopis uues suurusjärgus pudel:

 Ka päris tavapärased deodorandid on oma mõõtmeid korralikult muutnud. Väiksem on Eestist ostetud ja suurem juba kohalikust kaubandusest:

Mahlad on siin samuti suurtes pakendites, pildil olev kanister mahutab ei rohkem ega vähem kui 2,63l mahla. Saada on ka väiksemat pakendit, kus sees 1,75l aga kuna hinnapoliitika on toidupoes üles ehitatud ikka nii, et suuremat kogust ostes saad kõvasti soodsamalt, siis nii me suuremad pakendid ka võtame. Säilivusaeg on toidukraamil päris pikk ja seetõttu pole muret, et asjad käest ära lähevad.

Piimakanister mahutab 1 galloni ehk 3,78l. Piim on ostetud 05.02 ja nagu näha, siis säilivuse pärast ei pea väga muretsema. Maitseb täpselt nagu Eesti piim :)

Munad on pakendatud 12 muna kaupa (mitte 10 nagu Eestis). Kui hästi otsida, siis leiab ka 6-sed pakendid aga meie oleme suured munasõbrad ja suurem pakk sobib kenasti:

Singivalikutest juhib edetabelit kindlasti kalkun ja seda leidub siin igal kujul. Juuresoleval pildil on siis 1 naelane pakend = 453gr, kuid leidub ka täpselt poole väiksemaid pakendeid. Kalkuni sink on ülimaitsev ja kuigi me eriti võileibu siin ei söö, siis omleti või wrapi sisse on neid ka väga hea panna:

Väga meeldiv on see, et pea kõik pakendid on taasavatavad ehk siis juustud, wrapid jms mis on kile sees on sellise ribakesega varustatud, et mugav on sulgeda ja avada. Nii ei kuiva toode ära (eriti wrapid, mida on keeruline kuivamise eest hoiustada) ja on mugav hoiustada.

 Viimastel päevadel on kuumus olnud päris korralik (30 kraadi) ja eile tegimegi lõunapausi aias. Selleks valmistasin wrapid ja nii saime aias lõunat pidada:

Saadame ka teile mõtetes d-vitamiini ja suraka kuumust ja loodame, et kevad kiiremini Eestisse jõuaks!

Maile