Suur saak

Kasparil tuli minna taaskord lausa 7 päevaks komandeeringusse Milwaukee´sse ning mina tegin selleks nädalaks siis hoopis oma plaanid. Plaan oli laupäeval teha korralik tüdrukute päev ehk siis shoppamispäev Jinyiga. Eelmisel korral kui käisime outlettides, siis selgus, et meil on poodlemisel üsna ühine rütm ja huvid ja päev oli väga vahva. Seega otsustasime seda korrata. Outletid on siis brändikauplused, mis asuvad väljaspool linnapiiri. Nende võlu seisneb selles, et kui lähed kaubamajas mõnda brändipoodi (nt Michael Kors), siis ajavad sealsed hinnad kohe südame puperdama ja vererõhk tõuseb kurku kinni. Kui lähed aga sama firma kauplusesse outletis, siis ka lähemal hindade tuvastamisel võib küll vererõhk väikese muutuse teha aga pigem elevuse tõttu, et hinnad on niivõrd soodsad. Nimelt on outleti kauplused nö tehasepoed, kuhu tuleb kaup otse tehasest ja on sageli eelmise või üleeelmise hooaja oma ja seetõttu ka märkimisväärselt odavam. Tegemist on siiski originaaltoodetega ja no olgem ausad, mis vahet seal on mis hooaja jopet ma kannan kui see meeldib? Pealegi ostab Eesti inimene omale rõivaid nagunii mitmeks aastaks ja ei vaheta igal hooajal oma garderoobi välja.

Niisiis oli meil laupäeval tõsine 10h „tööpäev“ mööda poode. Kraami saime kõvasti ja järgmisel päeval oli tunne nagu oleksin maratonil käinud- jalalihased lõid lausa tuld. No väga hea- trenn sai ka tehtud! Peale poodlemist olime mõlemad surmväsinud ja näljased aga ei jõudnud enam kuskile kohvikusse minna. Ütlesin Jinyile, et mul on kodus eilset püreesuppi, kui talle see sobib, siis võin seda meile soojendada ja asi ants. Ta oli lausa vaimustuses, sest selgus, et see oli tema esimene püreesupi kogemus. Niisiis tulime oma pakkidega üles, sõime suppi ja imetlesime päeva saaki. See oli päris esimene kord kui mul oli ainult sõbranna külas. Jutustasime veel mitu head tundi ja väga mõnus oli! 

Surmväsinud aga õnnelik poodleja:

Minu ja Jinyi saak:

Muidugi õhtuks oli minu keel ikka korralikult sõlmes, sest rääkida terve päeva inglise keeles pole lihtne. Tundsin, kuidas räägin juba aiateibaid ja kui Kaspar enne uinumist helistas, siis aju lülitus puhkerežiimile- eesti keeles rääkides ei pea ju isegi mitte mõtlema- kui mõnus!

Just ühel päeval arutasime Kaspariga kui naiivsed me ikka olime. Arvasime, et oh kui oleme a´la 6 kuud välismaal elanud, siis on keel suus ja ei pea mõtlemagi enam sellele, mida räägid. Naljatilgad! Mul on vahel tunne, et teen hoopis taandarengut inglise keeles. Kuidagi kipud ikka kiiresti rääkima aga siis hakkad puterdama ja sõnad ei tule meelde ja lõpuks räägidki ainult aiateibaid. Tean, et see tuleb ainult praktikaga aga selge on see, et keelevilumuseks on vaja aega ja ikka korralikult.

Sellel nädalal on aga veel palju põnevat varuks. Esiteks tuleb nädala lõpus meile üks vahva külaline ja jääb lausa terveks nädalaks ning teiseks lähen mina kodust mõneks päevaks ära. Kes meile tuleb ja kuhu ma mitmeks päevaks lähen? Kõigest lähemalt juba järgmises postituses :)

Mõnusat töönädala algust!

Maile