A year can make a huge difference!

Alates eelmisest aastast, kui perre tuli üks liige juurde, on aasta viimased päevad nüüd ekstra pidulikud, sest jõulude ja aastavahetuse vahele on juurde tulnud ka Kaspari õepoja sünnipäev. Seega aasta lõppes pesamuna esimese peoga, millest meie nagu ikka, võtsime osa Skype vahendusel.

Palju õnne, Sergo! ♥

Aasta vahetumiseks oli ette nähtud lausa kolm vaba päeva (ilmselt küll siis vahetumiseks kaks ja taastumiseks üks). Meie otsustasime selleks ajaks auto rentida ja üsna liikuvad olla. 

Käisime Galvestonis päris Mehhiko lahe ääres, kus tabas eriti hull vihmahoog:

Laupäeva õhtul sõitsime kohvikusse, et Merliisi perega koos õhtust süüa ja neid oma reisiuudistega üle kuhjata. Hiljem harrastasime oma kiiksuga hobi ja sõitsime kohviku  läheduses asuvas naabruskonnas autoga ringi, et näha, kuidas inimestel on majad jõulutuledega ehitud. Siiani arvasime, et meie linnaosas on uhked jõulutuled, kahjuks läks esikoht nüüd teisele linnaosale. See on täiesti uskumatu, kuidas majad ja puud olid ehitud. Inimesed peatasid autosid, et seda ilu pildistada. Ka meie polnud kehvemad turistid ja pildistasime nii nagu jaksasime:

Aasta viimasel päeval tegime veel trenni ära ning seejärel sättisime end arvuti äärde, et Eestile uusaastaõnnitlusi jagada. Seejärel oli aeg end valmis sättida ja külla sõita. Nimelt ootasid Yangid meid. Teel Yangide juurde tegime oma traditsioonilise aastalõpu top 5 + top 5 ära ehk siis 5 kõige paremat ja kõige kehvemat asja möödunud aastast. Ma ei mäletagi mitu aastat järjest me seda teinud oleme, aga alati on see toimunud 31. detsembril autoga sõites. Top 5 esikoha positiivses võtmes pälvis meie edetabelis see, et oleme endiselt USA-s ja, et me ise seda väga naudime (aasta eest samal päeval polnud me justkui milleski kindlad nt kas me aastat siin vastu peame). Top 5 negatiivsete asjade esikoha sai see, et minu õpingud edenevad teosammul ja möödunud aastas on olnud mitmeid tagasilööke, mis on töötempot aeglustanud. Plaaniinimesed nagu me oleme, siis seadsime uueks aastaks endale eesmärgid, millega tahame kõige enam tegeleda.

Yangide juurde jõudes võeti meid väga soojalt vastu. Õhtusöök oli juba valmis ja ainuke vaev oli veel laud katta. Menüüs oli hiinapärane ribisupp, kanakoivad, veiseliha ja aasiapärane salat. Kõik oli väga maitsev ja ekstra meile mõeldes mitte vürtsine. Kiitsin perenaist korduvalt selle eest! 

Köögitoimkond:

Meie ülesanne oli hoolitseda magustoidu eest ja seega küpsetasin klassikat – Manhattani toorjuustukooki, mis on ka nende südamed võitnud (retsepti leiate sellest postitusest). Otsustasime ka väikesele piigale kingituse viia ja tundub, et valik läks kümnesse – Elsa nukk oli totaalne hitt ja sellega mängiti terve õhtu.

Peale õhtusööki korraldasime karaoketurniiri paaride kaupa ning väike preili oli püsivalt taustatantsija-fänni rollis. Peale seda kui laulsime Kaspariga “Jingle Bell Rock,” nõuti seda terve ülejäänud õhtu sooviloona (mitte, et meie etteaste oleks hea olnud, vaid selle viis oli kaasahaarav). Meie kriiskasime mikrofoni nagu purjakil pidulised, Jinyi seevastu laulis tõeliselt kaunilt.

Miaupau tundis meid kohe ära ja oli terve õhtu suur sõber:

Hiljem korraldasime korraliku lauahoki turniiri ja vaatasime kinotoas ühe uuema filmigi ära. 

Südaööl, nagu ikka, läksime šampusega välja rakette vaatama ja uue aasta saabumise momenti tabama.

Aasta tagasi veetsime aastavahetuse kahekesti kodus, sest meil polnud siin veel ühtegi tuttavat. Nüüd, aasta hiljem, veetsime selle õhtu koos sõpradega. Tabasin end mitmeid kordi mõttelt – aastaga võib muutuda väga palju, kasvõi terve elu.

Head uut aastat armas lugeja!