Kommikooma

Reede õhtul pidi Kaspar New Jersey´st tagasi jõudma, kuid juhtus nii, et ta lend lükati 3h edasi ja lõpuks jõudis ta koju alles peale südaööd. Sellistel puhkudel peab olema õnnelik, et ei ole jätkulendu ja ühe lennu edasi lükkamisel ei pea ööbima kuskil võõras linnas, et sealt nt järgmisel päeval edasi kodu poole lennata.

Kaspar veetis terve eelmise nädala New Jersey´s, mis asub sisuliselt Manhattani (New York) vastaskaldal. Seega avanes tema hotellist lausa imeline Manhattani siluett:

Laupäeva hommikul hakkasime esimese asjana oma suurt (7,6kg) Eestist saabunud pakki avama. Tundub, et osad uusaasta eesmärgid tuleb ümber kohandada arvestades maiustuste kogust, mis pakiga siia lendas (nt a `la võta esimeses kvartalis 16kg juurde vms). 

Saime ülivahva personaalse kalendri, kus on igal  kuul  erinevad pildid pereliikmetest. Samuti saime oma lauamängule täiendavaid kaarte juurde. See on lauamäng, mida soovitan soojalt ka neile, kes lauamängudest suurt midagi ei arva. Rongimäng on nii kaasahaarav ja äge mäng, et sellest ei saa küllalt! Sobib mängimiseks päris kahekesti kui ka suurema pundiga.

 Parim lauamäng koos saadetud lisakaartidega:

Kui olime väikesed lapsed, siis oli jõululaupäeva üheks traditsiooniks, et alati tegime õega piparkooke ja ikka kohe suurtes kogustes. Mingil hetkel leiutasime koos sellise asja, et rullisime lapikuks nii muretaina kui ka piparkoogitaina ja asetasime need üksteise peale. Seejärel rullisime need tihedalt kokku (nagu rullkooki tehes) ja lõikasime otstest viilud. Väliselt nägid need rattad välja nagu siiru-viirulised sibularõngad ja nii nimetasimegi selle tehnika tähtsalt sibülleks. Viirulistest rõngastest saab ka vormidega erikujulisi piparkooke välja vormida. Nii tegime selle sama leiutise järgi igal järgneval aastal alati piparkooke. Mu õde oli valmistanud ka sel aastal koos lapsepõlves leiutatud sibülle retsepti järgi piparkooke ja neid samuti meile saatnud. Küll olid maitsvad! Kahjuks siiru-viirulised sibülled olid kõhus enne kui meenus, et oleksin võinud neist pilti ka teha.

Lisaks olid lapsed kaarte ja pilte joonistanud ja loomulikult ei saa mainimata jätta hordide viisi maiustusi ja muud head ja paremat. Suur tänu!

Kuna laupäeva hommik algas korraliku kommikoomaga, siis tuli end hiljem aktiivselt liigutama hakata. Seega siirdusime 10km jautusrajale. Sõitsime bussiga kesklinna poole ja hüppasime suvalises kohas bussist maha. Seejärel hakkasime mööda jõekallast kesklinna suunas kõndima. Vaatepilt oli õõvastav. Harvey´st (Mis oli Harvey ja mida ta tegi? Sellest saad lugeda SIIT) järele jäänud kahjustused on üsna suured ja oma silmaga seda näha on päris jube.

See "heinakimp" puu otsas tähistab veetaset Harvey ajal:

Kesklinna läheduses on kaldad juba enam-vähem korda tehtud:

Leidsime päris kesklinnas pilvelõhkujate vahelt sellise vahva maja, mis tundus kui ajas tagasiränne:

Mingil hetkel hüppasime kesklinna jõudes bussile ja sõitsime kodu poole tagasi. Jalad olid korralikud keedumakaronid ja kõhud tühjad. Otsustasime kodu lähedal asuvast “söögitänavast” midagi kaasa haarata ja koju lebosse viskuda. Minu eelistuseks oli üllatus-üllatus(!) sushi. Kodus asju lahti pakkides avastasin vahva üllatuse, et lisaboonusega oli kaasa pakitud ka šokolaadi brownied, mis olid lausa imelised! 

Esmaspäeval lendab Kaspar taaskord komandeeringusse, kuid seekord on sihtkohaks Ohio. Õnneks naaseb ta seekord kiiremini koju kui eelmisel nädalal. Uuel nädalal algab ka hispaania keel peale pikka talvepuhkust, mille pärast olen päris põnevil.

Ilusat pühapäeva jätku!