Raha II - esimene samm hingerahuni

Eelmises postituses kirjutasin, kuidas ma läbisin totaalse ajuloputuse Dave Ramsey õpetuse näol. Et asjasse rohkem selgust tuua, siis otsustasin tema põhimõtteid siin lahti selgitada. Ta on aidanud tuhandeid inimesi maailmas ja kõige köitvam kogu asja juures on see, et see pole mingi plaan, kuidas “kiirelt rikkaks saada” või kuidas “tehes mitte midagi, võidate miljon dollarit” oh ei, kaugeltki mitte! See on kõige labasemalt öeldes common sense ehk siis terve mõistus, mille ta on sõnastanud etappidesse (Baby Steps), mida järgides saavad inimesed, kes on võlgades või, kes tahavad lihtsalt omada paremat kontrolli oma rahaasjade üle, täieliku hingerahu. Sisuliselt ongi tegemist hingerahu tagamisega oma finantsolukorra suhtes.

Kujutage ette olukorda, kus elate rahulikult oma igapäevast elu ja korraga läheb pesumasin katki ja peate selle välja vahetama. Te polnud sellega arvestanud ja mitte kuskilt pole võtta ekstra 300-400 eurot. Mõtlete enda jaoks välja, et ainuke lahendus on järelmaks, sest te ei saa muud varianti endale lubada. Nädala möödudes läheb autol midagi katki ja paranduse arve on 500 eurot, seal ei ole enam järelmaksu varianti. Teid tabab paanika. Kuidas ma järgmisel kuul arved tasun, kui sellise väljamineku pean tegema? Mul ei jää söögirahagi! Mul polegi sellist summat kuskilt ju võtta!

Olukord number kaks on aga selline: elate rahulikult oma igapäevast elu ja korraga läheb pesumasin katki. Te peate selle välja vahetama. Te lähete poodi, maksate 400 eurot otse välja oma uue masina eest ja lähete koju tagasi. Ainuke ebamugavus kogu asja juures on see, et otsustasite ise masina koju tuua ja püüate selle trepist üles tarida. Nädala möödudes läheb teie autol midagi katki ja paranduse arve on 500 eurot. Te maksate arve kenasti ära. Teid ei taba paanika. Olukord on lihtsalt ebamugav, sest peate järgmised 4 hommikut sõitma kolleegiga tööle, sest nii kaua võtab parandus aega. Muud probleemi ei olegi.

Mis on nende kahe olukorra erinevus? Esimeses olukorras on tegemist täieliku paanikaga- katastroofiga, kus väga paljud erinevad valdkonnad teie elust on selle paanikaga haaratud. Teises olukorras on tegemist kõigest ebamugavusega, ei mingit paanikat. Niisiis olengi jõudnud esimese sammuni:

ESIMENE SAMM - $1000  

Dave Ramsey plaanis kõige esimene samm on kiirelt kokku koguda $1000 (ta on ameeriklane ja räägib dollarites, eestlane saab endale need asjad eurodeks ümber mõelda). Räägin edaspidi 1000 eurost, et oleks lihtsalt mõistetav. Dave Ramsey ütleb selle sammu kohta järgnevalt: “Stop everything! You need to run like your hair is on fire! This is that important!” (“Peata kõik muu! Sa pead tegutsema kiirusel, nagu su juuksed põleksid - see on just nii tähtis!”). Ehk siis tegutsen ja kiiresti, et saada see 1000 kokku.

Milleks seda raha vaja on?

See ei ole raha, millega läheme Kaspariga reisile, see ei ole raha, mida laename sõbrale, see ei ole raha, millega ostame uue pintsaku/kleidi/koti/kingad. See on raha ainult hädaolukordadeks. PS! Jõulukingitused ei ole hädaolukord. Jõulud on igal aastal samal ajal, aga selleni me veel jõuame 😊

Niisiis see 1000 eurot on hädaabifond, kui elu tuleb vahele (pesumasin ütleb üles; külmik lakkab töötamast; auto läheb katki; haigestume rängalt, aga arved tahavad endiselt tasumist; abikaasa murrab libedal teel kukkudes käeluu ja on 4 nädalat haiguslehel ning seetõttu on pere sissetulek automaatselt väiksem, kuid arved tahavad endiselt tasumist; apteegist on ootamatult vaja väga kalleid retseptiravimeid osta; ootamatud haiglaarved vajavad tasumist jne jne). See on fond, mis muudab katastroofi kõigest ebamugavuseks.

Miks 1000 eurot? See on summa, mis katab 95% katastroofidest, mis võivad igapäevaselt ette tulla (pesumasin, veeboiler, ootamatu autoremont vms). Loomulikult on asju, mis maksavad rohkem, aga enamus asju jääb siiski selle summa piiresse. Muideks, kui oled nüüdseks hetkeks juba kuulanud Dave Ramsey saateid, siis oled hästi kursis, et väga paljud suhtusid sellesse sammu suure üleolevusega: “Hah, 1000 eurot! Mis see ka on! Küll ma selle raha leian, kui vaja!” Aga kui pean koheselt tasuma arve, mis on suuruses 630 eurot, kas mul on siis see raha vabalt olemas nii, et see ei mõjuta mitte midagi muud? Osadel inimestel on, väga paljudel ei ole.

Paljud loevad seda ja kindlasti mõtlevad, et püha taevas, kuidas ma peaksid saama kokku 1000 eurot, kui teenin miinimumpalka ja kasvatan üksinda lapsi (või mis iganes olukord võib hetkel olla). Jah, väga paljudele inimestele see ongi üsna raske väljakutse. Kellel ikka 1000 eurot tagataskus vedeleb, aga siinkohal on Dave Ramseyl hea soovitus: “Sulgege silmad ja kujutage ette, et teil on ümbrikus 1000 eurot. Ma juba näen, kuidas te hingamine muutus rahulikumaks, sest see 15 aastat vana boiler, mis võib iga kell välja surra, ei tundu enam nii suur murekoht, kui ennem.”

See raha tuleks väga kiiresti kokku koguda ja see samm unustada - sellega on ühel pool. Müüge maha riided, mida te juba 2 aastat selga pole pannud; vana suusavarustus, mida te ilmaski ei kasuta; nurgas tolmu koguv kummut, mis nagunii enam ei meeldi. Mõelge suurelt ja tegutsege. Koguge see raha sinna ümbrikusse ja nautige seda, kuidas korraga jäävad katastroofid teie elus väga harvadeks külalisteks.

Paljud inimesed võivad mõelda ka järgnevalt: Milleks mulle see raha? Kõiki kodumasinad saab ju järelmaksule võtta. Autot mul üldse pole. Järelikult mul pole seda raha vajagi sinna ümbrikusse. Oh, õnnis järelmaks! See teema vajab kohe omaette arutamist, aga lühidalt öeldes teavad ju kõik, et järelmaks jääb kukla taha tiksuma nagu mingi paha punn. Kui asi on välja makstud, on see teie ja te ei pea sellele enam mõtlema, ei mingit igakuist maksekohustust boileri, teleka, kuivati, nõudepesumasina, tolmuimeja, köögimööbli või pesumasina eest. Makstud, unustatud. Lähete poodi, ostate selle pesumasina ära ja kõnnite välja. Kõik, punkt. Rohkem ei pea sellele teemale isegi mitte mõtlema.

Niisiis esimene samm, olenemata sellest, kas tahate saada oma võlgadest vabaks, kas te soovite koguda suurelt vms, kõige esimene samm on koguda 1000 eurot sinna ümbrikusse ja panna see oma puukuuri/kasvuhoonesse/pesukappi/seinakappi/kingakarpi/raamige kasvõi ära ja peitke madratsi alla. Pange see raha sinna, kus on seda üsna ebamugav, aga mitte liiga raske välja võtta. Kui midagi juhtub, siis on seda kohe vaja ja hoidke seda raha sularahana. Kui teil on ümbrikus 1000 eurot suurte kupüüridena sularahas, siis te väga kergekäeliselt sealt pitsa jaoks just ei haara. Oluline on meeles pidada, et kui teete oma 1000-euro ümbrikust hädavajaliku kulutuse ära, siis järgmisena tuleks see sama summa sinna kiiremas korras tagasi koguda. Seega peale "katastroofi" likvideerimist peaks prioriteet olema see sama kulutatud summa ümbrikusse tagasi saada. Miks ümbrikusse ja peitu? Sest pangakaart on teil kõikjal kaasas ja siis muutuvad korraga allahindlused riietepoes või pitsakohvik ka teinekord hädaolukorraks 😉 

1000 eurot on peace of mind money juhuks, kui elu tuleb vahele ja korraga pole tragöödia enam tragöödia, vaid kõigest ebameeldivus, lihtsalt väike komistuskivi teel.

Niisiis oli detsember 2018. Meil oli korralik sissetulek, aga tegelikkuses laiutasid meie ees võlad ja kohustused ja $1000 eurone sularahaümbrik tundus sellel hetkel üüratult suur samm, mida astuda. Samas olime veendunud, et see on õige tee, mida minna ja ükskõik, kui aeglaselt, me hakkame seda teedmööda minema. Meil midagi maha müüa ei olnud, seega igal palgapäeval rändas $100 ümbrikusse täpselt nii kaua, kuni see ümmargune 1000 täis sai. Oh seda õnnetunnet! Meie elu esimene korralik sääst! Olime enda üle nii uhked. Mis järgmiseks?