Raha IV - täielik meelerahu

Jätkan rahateemadel, ehk leiab siit keegi endale midagi kasulikku. Vabandan nende lugejate ees, kellele see huvi ei paku. Siiski on mul veel nii mõndagi sellel teemal kirjutada ja otsustasin need asjad järjest paberile panna enne, kui siirdun tavapäraste postituste kirjutamise juurde. 

Uutele lugejatele: sissejuhatuse rahateemasse leiate SIIT

Nüüdseks hetkeks on tehtud:

ESIMENE SAMM -  endiselt sularahas olemas 1000 eurot juhuks, kui elu peaks vahele tulema;

TEINE SAMM - kõik võlad/laenud (ka õppelaen) on makstud; auto on välja ostetud (ka autoliising on võlg); teisisõnu - kõik, peale kodulaenu, on makstud.

Nüüd saab asuda KOLMANDA SAMMU juurde: koguda kokku 3-6 kuu elamiskulude varu

Jah, see lause tundub esialgu vägagi ehmatav, aga lubage, ma selgitan. Kolmas samm ei tähenda, et kokku tuleb koguda 6 kuu palk, ei. See tähendab, et kokku tuleks koguda 3-6 kuu elamiskulude summa ja need kaks, mu sõbrad, on väga erinevad numbrid. Toon ühe näite: Kui inimene kaotab oma töö = kaob regulaarne sissetulek, siis üldjuhul lülitub automaatselt sisse alalhoiuinstinkt. Töö kaotanud inimene ei lähe olemasoleva raha eest shopingule, kinno, reisile ega restorani. Seda kõike teeb inimene, kes käib tööl, kellel on püsiv sissetulek. Sissetuleku kaotanud inimene kulutab raha vaid hädavajalikule, milleks on eluase + sellega kaasnevad kulutused, lasteaiamaksud (jm lastega seotud kulutused), toit, kehakate (vaid hädavajalik), ravimid, transport. Ja siit tulebki erinevus 3-6 kuu palga ja elamiskulude vahel. See säästupuhvri summa on oluliselt väiksem, kui 6 kuu palk, sest nö säästurežiimil olles ei käida suure tõenäosusega kinos või puhkusereisil, vaid elatakse kokkuhoidlikult.

Milleks seda raha vaja on?

Dave Ramsey nimetab seda fully funded emergency fund (maksimaalselt rahastatud hädaabifond). See on täieliku hingerahu raha juhuks, kui kaotate töö (või kaotab teie kaaslane töö), aga see on ka palju enamat. Mu äi armastab öelda, et see on ka ülemuse kukele saatmise raha ja täpselt seda ta ongi. Kui plaanite töökohta vahetada, aga päris täpselt ei tea, mis see uus väljakutse peaks olema, siis aitab see raha teil aega võita. Kui kaotate ootamatult töö, siis aitab see raha ellu jääda. See on raha, mis on nö puhvriks elu ja inimese vahel. Kui seda puhvrit ei ole, siis ei ole nö avastamiseks väga palju ruumi, sest järgmisel kuul on vaja arved tasuda, toit vajab ostmist ja lapse lastaiamaks tasumist.

Loomulikult on seda raske koguda, loomulikult on see suur hunnik raha, aga kui palju hingerahu see annaks? Väga palju!

Kindlasti ma ei ütle, mida keegi tegema peaks, ma ei ole finantsekspert ja räägin siinkohal vaid meie teekonnast.  See on samm (õigemini korralik teekond), mille me ette võtsime peale seda, kui saime oma võlgadest vabaks. Dave Ramsey ütleb, et keskmisel ameeriklasel oma keskmise sissetuleku ja keskmiste võlgadega kulub esimese kolme sammu läbimiseks umbes 2-3 aastat. Kellel võlakoormus väiksem/sissetulek suurem/motivatsioon suurem, loomulikult saab ka kiiremini. Oluline on aga see, et ei tasu arvata, et see kõik toimub üleöö, ei toimu. 3-6 kuu elamiskulude varu on suur hunnik  raha ja seda ei kogu mõne kuuga kokku, sest samal ajal kui te seda kogute, samal ajal ju muu elu jätkub, muud kohustused jätkuvad, seda tuleb kõige selle kõrvalt teha.

Miks on need sammud aga just sellises järjekorras?

1.       1000 dollarit (või siis eurot).

2.       Maksta ära kõik võlad/laenud (krediitkaart, auto järelmaks, õppelaen, väikelaen, aiamööbli järelmaks, kodumasinate järelmaksud, sõbralt võetud laen jne) nii, et peale kodulaenu ei oleks mitte ühtegi võlga.

3.       Koguda kokku 3-6 kuu elamiskulude varu.

Võiks ju arvata, et mõistlik oleks alustada ikka võlgade maksmisest ja alles seejärel raha hakata koguma. Aga siis tuleb elu vahele ja auto läheb katki – jälle kukute auku, sest puudub puhver, mis teid sellest august välja aitaks. See ongi põhjus, miks esimene samm on kokku koguda see 1000 (olgu see siis dollarit või eurot). See on see esimene “padi” teie ja elu vahel, mis aitab uuesti üles tõusta, kui elulised takistused endast märku annavad. See aitab teil söösta täie tõsidusega teise sammu juurde ja olla agressiivne oma laenude tagasimaksmisel. Meie võtsime laenude ära maksmist hullumeelse agressiivsuse ja kiirusega, suhtusime neisse kui vaenlastesse, tahtsime neist lihtsalt vabaneda. Mida kiiremini vabaned igakuistest laenumaksetest/liisingutest, seda kiiremini (ja seda võimsamalt) saab tegeleda kolmanda sammuga ehk 3-6 kuu elamiskulude puhvri kogumisega.

Kuidas ma tean, kui suur on 3-6 kuu elamiskulude summa?

Oleme iga eelarvetabeli alles hoidnud ja kuna neid tabeleid on kogunenud juba omajagu, siis hakkasime neid analüüsima. Arvestasime (praeguseid elamiskulusid arvesse võttes), kui palju kulub korteri, maksude, transpordi, ravimite jms peale ja lisasime sinna ka väikese puhvri juurde nii igaks kümneks juhuks ja korrutasime saadud summa 6-ga ning saimegi oma maagilise numbri kätte. Jah, alguses see kohutab, aga eesmärk on üllas. Sulgege silmad ja kujutage ette, et teil on ümbrik 1000 euroga, olete 100% võlgadest (ka autoliisingust ja õppelaenust) vaba ning teil on olemas 3-6 kuu elamiskulude varu. Mis tunde see teis tekitab? Täieliku meelerahu, kas pole? Meie tahtsime seda meelerahu tunda ja asusime tegudele.

Kuidas hoida end aga motiveerituna, sest aeg, mis sellise summa kogumiseks kulub, on üsna pikk? Me oleme teinud endale erinevaid väljakutseid (mäletate Hullu novembrit?), sellised väljakutsed aitavad suurte hüpetega eesmärgile lähemale jõuda. Mõtlesime, kuidas sissetulekuid suurendada. Kaspar kulutab oma vabast ajast meeletult palju tunde, et juurde õppida, et meie säästude haldamisega aktsiaturul tegeleda. Mina andsin endast parima, et teha ülikoolis rohkem, kui minult oodatakse, sest see andis võimaluse kandideerida lisastipendiumile. Kaspar nägi vaeva, et haarata endale rohkem klienditunde oma päevatööl, mis toob lisaraha. Ühesõnaga, me andsime endast maksimumi, et sissetulekuid kasvatada ja see täistuuridel säästudesse suunata, et saaks selle meelerahu fondi võimalikult kiiresti täis.

Meelerahufond (3-6 kuu elamiskulude raha) ei ole raha, mille eest minna reisile, mille eest osta riideid, jalanõusid, kotte, kodumasinaid, aiamööblit, uut autot. Ei. See on raha, mis jääb alles. See on see puhver, mis jääb sinu pere seljatagust kindlustama, kui elu otsustab üle võtta. See on see raha, mis annab sulle võimaluse hingata, kui kõik vaibad tõmmatakse jalge alt ära. See on raha, mis annab võimaluse võtta aeg maha, kui tahad ise töökohta vahetada, sest eelmises kohas oli olukord muutunud talumatuks või otsid lihtsalt uusi väljakutseid. See on raha, mis aitab sul keskenduda oma perele ja tulevikule ilma, et kohustused ja laste tühi kõht mõtlemist halvaks.

Tänases olukorras, kus oleme 7. nädalat järjest karantiinis olnud ja mitte kellegi töökoht pole kindlustatud, ei saaks ma meie üle rohkem uhke ollagi. Ajad on ärevad, aga ilma meelerahufondita oleksin ma vist otsapidi juba hullumas. Sellel ajal, kui oled selle protsessi sees, siis kohati tundub see nii keeruline ja lõpp nii kaugel ja ühel hetkel oled kolmanda sammu ületanud ja tunnedki seda meelerahu, millest Dave Ramsey rääkis. Mitte kellelegi ei lähe sinu meelerahu rohkem korda, kui sulle endale. Järelikult oledki sina ise see, kes peab tegutsema selle nimel, et see meelerahu saaks tagatud.