Viimasel ajal oleme
usinalt pakkimisega tegelenud. Tahtsime kõikides asjades ka korraliku inventuuri
teha ja see kõik võtab teatavasti aega. Tore äratundmine on olnud selles osas,
et meil ei ole eriti palju asju. Eks ma teadsin enne ka, et mulle ei meeldi
asju oma koju kuhjata, aga nüüd pakkides on seda kuidagi eriti tore olnud näha.
Kõikidel esemetel on ülesanne, olgu selleks siis tarbeese või
dekoratiivelement, miski ei ole niisama igaks juhuks, äkki läheb kunagi
tarvis. Inventuuri tegime ka selle põhimõttega, et kui pole ikka mingit
tarvikut terve aasta (nt köögis) kasutanud, siis mõtlesime mitu korda, kas me
seda siis üldse enam vajame? Selgus, et mõnda asja ei vajanudki. Kusjuures
mulle üldse ei meeldi, kui köögikapid on paksult asju täis tuubitud. Olen seda
meelt, et iga asja jaoks ei pea olema mingit spetsiaalset anumat. Mul kohe
vererõhk tõuseb, kui hakkan kapist midagi võtma ja enne, kui ma vajamineva eseme kätte
saan, pean 17 panni ja kopsikut eest ära tõstma. Ilmselgelt sõltub tarvikute
kogus ka pere suurusest, aga meid on vaid kaks ja olen täiesti teadlikult
piiranud igasuguste pannide, kausside jms liigset ostmist. Uues kodus plaanin päris
suure osa kööginõudest hoopis välja vahetada, aga sellest kõigest juba täpsemalt siis,
kui aeg sealmaal.
Pühapäeval leidsid ka
meie diivanid uue kodu. Tegin diivanitest pildid ja koostasin kuulutuse ja umbes paar
tundi peale seda, kui kuulutus meie maja teadetetahvlil üleval oli, tuli mulle
kõne, kus imestunud majanaaber uuris, kas meilt saab tõesti diivaneid.
Pühapäeval leidsid diivanid uue kodu, meiega muideks samal korrusel. Nüüd on
elutuba maru lage. Selline tunne, nagu poissmehe korter, kus on kastid ja
natuke mingit mööblit ja ah, käib kah olukord. Kusjuures, koristada on
nüüd muidugi väga lihtne.
Enne:
Kaspar aitas diivanit tassida:
Pärast:
Neljapäeva hommikul
saame oma kolimisauto kätte ja siis saab asju hakata peale laadima. Pisut on
veel pakkida, aga suures plaanis, ega siin enam pikka pidu ei ole. Eile õhtul
küpsetasin veel koogi Kasparile kontorisse viimiseks, ikkagi viimane päev Houstoni
kontoris. Ta on muidu küll kodukontoris seoses valitseva olukorraga, aga täna
läks ta siiski nö päris kontorisse viimast päeva pidama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar