Hull oktoober

 Ilusat oktoobri algust kõigile!

Nonii, sõbrad, on aeg! On aeg end uuesti korralikult kokku võtta ja rahakotile rauad peale panna. Mäletate meie eelmise aasta Hullu novembrit? 

Uutele lugejatele - tere tulemast! Hull november oli eelmisel aastal siis selline kuu, kus tegime endale ekstreemselt kitsa eelarve ja elasime selle järgi terve kuu vältel (eelarve koostamise kohta loe täpsemalt SIIT). Eesmärgiks oli maksimaalselt palju raha säästa, et see säästudesse suunata. Hoolimata sellest, et igal palgapäeval teatud osa sissetulekust säästudesse suunata, annab taoline väljakutse maru hea võimaluse eriliselt suure sammuga säästukontot paisutada.

Tunnen, et mul on viimasel ajal fookus natuke nihkesse läinud ja seetõttu tuli ka soov uuesti selline ekstreemne väljakutse vastu võtta. Hoolimata sellest, et Dave Ramsey tõed on pähe sööbinud viimase 1,5 aastaga, siis päeva lõpuks oleme kõik vaid inimesed ja inimestel on kombeks libastuda, rajalt teinekord kõrvale astuda. Mitte, et midagi hullu oleks juhtunud, aga viimasel ajal tundsin, et pean oma fookuse tagasi nihutama. Lisaks Dave Ramseyle olen avastanud ka mitmeid teisi finantsgurusid, kes jagavad erinevaid huvitavaid ideid ja põhimõtteid. Hästi tore on see, et kõik nad alustavad ikka ja alati sellest kurikuulsast eelarvest, mis on kogu majandusliku edu vundament. Mulle meeldib lugeda ja kuulata nõuandeid nendelt inimestelt, kes on ise selle tee läbi teinud või protsessis sees ja sõna otseses mõttes võidavad sellega. Eriti tugevalt on meelele mõlkuma jäänud põhimõte: maksa endale kõigepealt ja siis tuleb ülejäänud elu. Mida see sisuliselt tähendab? Maakeeli tähendab see seda, et

1) Dave Ramsey soovituslik 15% netosissetulekust (Baby Step 4) läheb säästudesse/investeeringutesse (ehk siis maksa endale kõigepealt);

2) maksa kõik vajalikud arved ja maksud ära (sisuliselt teed esimest ja teist punkti korraga, sest ilmselgelt on maksud korrektselt vaja tasuda);

3) jaotad ülejäänud raha oma eelarve vahel vajalikesse kategooriatesse (toit, transport, väljas söömine, riided, ravimid vms).

Viimastel kuudel oleme meie selle nimekirja esimese punkti siiski viimaseks jätnud, mis reaalsuses tähendab seda, et kui jõuad punkti juurde, kus pead “endale maksma”, siis on seal alles tunduvalt vähem, kui 15% ja see teeb meele mõruks. Niisiis, oli aeg samm tagasi astuda ja algtõdede juurde pöörduda. No teate, nagu kaalujälgijatel, kellel vahepeal läheb hetkeks samm kõrvale ja siis pöörduvad kiiresti gruppi tagasi.

 Et, aga mõttemaailm korralikult joonele saada, otsustasime alustada ekstreemse väljakutsega, mis kestab kokku 6 nädalat (palgapäev on iga 2-nädala tagant), kus eesmärk on üllas – suunata säästudesse 50% selle perioodi netosissetulekust, mis tähendab ekstreemselt kitsast eelarvet järgnevaks perioodiks (6 nädalat). Kui selline ekstreemsus saab üle elatud, siis tundub edaspidine 15% “endale maksta” ilmselt puhas luksus. Elame, näeme.

Kutsun julgelt ühinema selliste väljakutsetega (sobiva säästuprotsendi määrab endale igaüks loomulikult ise). Eelmise aasta Hull november oli väga edukas (mitte kerge!) ja sellest õppisin nii mõndagi:

1) Väljakutse alus ehk vundament on kirjalik plaan - ekstreemne säästuperiood vajab väga kindlat kirja pandud eelarvet, kus on kirjas väga täpselt, kui palju raha tuleb sisse, kui palju on planeeritud säästa ja kui palju on eelarveks ette nähtud. Kindlad numbrid ei jäta kujutlusele ruumi ja nii on endal, kui ka kaaslasel väga selgelt ühine aruaam olukorrast.

2) Menüü teeb elu tunduvalt lihtsamaks ja pingevabamaks - kirja pandud menüü ehk planeeritud eined aitavad eelarve kontrolli all hoida. Lisaks aitab see vältida “ootamatuid” külastusi kohvikusse. Hea võimalus ka sügavkülmikusse ununenud varusid ära kasutada.  Siinkohal tervitan meie häid sõpru kodumaalt, kes meile aastaid tagasi andsid soovituse teha nädalaks (E-R) menüü ja käia vaid 1x nädalas toidupoes nimekirja (ja loomulikult selle sama menüü) alusel. See oli kuldaväärt (!) soovitus, mida nad ise järgisid ja mida ka meie hakkasime tegema.

Igal pühapäeval teeme menüü (L, Õ) ja paneme paberile selle kirja (hommikusöögid on meil E-R samad ehk puder ja igal laupäeval on pannkoogid). Paber ise seisab uhkelt külmikul. Meil on külmikul olemas ka nimekiri, kuhu jooksvalt nädala sees kirjutame asju, mis on otsa saanud (või varsti otsa saamas) ning pühapäeval, kui teeme menüüd, kirjutame sellesse samasse nimekirja menüüs olevate toitude jaoks vajaliku. Seejärel suundume toidupoodi oma nimekirja alusel asju varuma ja nii iga pühapäev.

Kui esmaspäeval on menüüs kanasupp, aga sugugi pole selleks isu, siis loomulikult võib selle asendada mõne muu toiduga, mis oli sellel nädalal näiteks mõneks muuks päevaks määratud. Menüü ongi pigem selleks, et nädala sees ei peaks sekundidki mõtlema ega aega kulutama toidupoodi minemisele või vana hea “mida ma küll täna süüa teen?” küsimusele. Me oleme ise juba nii harjunud menüü järgi sööma, et reaalsuses ei kerki iialgi päevakorda teemat, et pole selleks või tolleks asjaks isu.

Ilmselgelt võib väikeste lastega peredes olukord teine olla, kus kulub nt rohkem piima ja selleks on vaja ka nädala sees poodi minna, aga ilmselt saab ka sellisel juhul end piirata ja tehagi nö lisaks piima (või puuviljade vms) juurde ostmise päev.

Aastaid tagasi, kui esmakordselt menüüst + 1x nädalas poes käimise ideest kuulsime, siis olime esirinnas nende seas, kes mõtte maha laitsid – see on võimatu! Kes viitsib pühapäeval nii palju aega kulutada menüüle ja poes käimisele ja…ja…ja…Tegelikkuses kulub menüüle ja nimekirjale kokku maksimaalselt 10 minutit ja igal juhul kulutan pühapäeval paar tundi poetuurile, kui et 3x nädalas seal riiulite vahel asju otsin ja lõpuks ikka rohkem aega (ja raha) kulutan. Soovitan igal juhul seda proovida, kes seda veel teinud ei ole 😊 Ahjaa, kui olete umbes 4 nädalat nimekirja alusel poes käinud, siis on üsna tõenäoline, et saate korraliku (positiivse) ehmatuse osaliseks, kui seejärel oma rahakotti vaatate.

3) Tekivad uued avastused - selline väljakutse annab hea võimaluse tegeleda vabal ajal selliste asjadega, millega muidu ehk ei tegeleks (tasuta muuseumid, pikad jalutuskäigud uutesse paikadesse, mõnusad filmiõhtud/lauamänguõhtud kodus, kodune kohtinguõhtu ühise kokkamisega jms).

4)  Endale tuleb kindlaks jääda! Keerukas väljakutse aitab väga hästi distsiplineerida iseennast.

5) Selline väljakutse ei ole lihtne. Esimene nädal on põnev ja siis tuleb momente, kus on tunne, et “mind karistatakse”. See on normaalne ja sellega on mõistlik arvestada. Pange lihtsalt vaim valmis, et tuleb keerukamaid momente ja siis ongi paras aeg minna oma kirjutatud plaani juurde tagasi ja endale meelde tuletada, mis selle ettevõtmise eesmärk oli.

Ma ei suundu väljakutsesse mingisuguste illusioonidega, sest see tee on läbi tehtud ja ma tean, et see on kohati päris keeruline. Küll aga ma mäletan ka väga täpselt seda tunnet, kui väljakutse sai edukalt sooritatud ja see on see, mis mind motiveerib. Kuue nädala pärast annan ülevaate, kas väljakutse õnnestus või põrusime, kui soovite võin muidugi ka vahepealseid kokkuvõtteid teha.

Kas olete endale ka sellel sügisel mõne väljakutse juba esitanud või plaanite seda teha?

...

Dave Ramsey tõdede kohta kirjutasin põhjalikult:

Raha I

Raha II

Raha III

Raha IV

Raha V

Raha VI