Nädalavahetuseks New Yorki

Pikaaegne lugeja juba teab, kuivõrd suur New Yorki fänn ma olen. See on linn, kuhu ma olen valmis iga kell, iga ilmaga, igal aastaajal minema. Siiani olime koos Kaspariga käinud seal kolmel korral ja ootasin juba täiesti kannatamatult viimased 2,5aastat, et millal juba ometi uuesti saaks minna. Ühel tavapärasel reede õhtul olime Kaspariga restoranis kohtingul...

...kui ta peale mõnda kokteili arvas, et ostaks õige need piletid ära. See tundus korraga nagu ettepanek teiselt planeedilt – reisima ja praegu? Teisest küljest jällegi, oleme ju (pooleldi) vaktsineeritud ja igati ettevaatlikud ning mis seal salata, kohutav väsimus on sellest olukorrast, mis maailmas valitseb. Ühesõnaga, võtsime täieliku vastutuse oma tegude eest ja ostsime need piletid ära, nüüd jäi ainult kohvrid pakkida ja minekut oodata.

Hea lugeja, kutsun Sind endaga kaasa sellele täiesti imelisele nädalavahetusele Linnade Linnas. Haara aga kohvikruus kätte ja tule koos minuga!

Alustuseks pühime Miami-tolmu jalge alt ja seame end mugavalt sisse. Lennukis on paslik mõni hea film ette võtta ja snäkid lähemale tõmmata. Lend kestab umbes 2,5 tundi.

Miami kesklinn:

Lennukiaknast võib näha USA ühte kallimat zip-code´i ehk sihtnumbrit, mis asub Miami vahetus läheduses:

Kaspar tegi ettepaneku seekord natuke ise seigelda ja nii oligi, et läksime hoopis rongiga lennujaamast (Newark) Manhattanile ja sealt metrooga enda hotelli, mis asus Brooklyni linnaosas. Loomulikult oli vaja kohe ka kohvritega Manhattani tänavatel mõned tiirud teha. No vaadake seda õnnest purjus turisti:

"Kerge snäkk" hotelli kõrval asuvas pubis ja oligi aeg magama minna, sest järgmisel hommikul ootas ees varajane äratus.

New York pole linn, kus aega magamisele raisata. Igast minutist tuleb võtta viimast ja nii oligi äratuskell seatud üsna varajaseks. Päevakavas oli hommikusöök ja siis linna avastama! 

Enne reisi tegin meile väga põhjaliku reisiplaani, kuhu panin kirja kõik need kohad, mida tahtsime külastada. Seejärel vaatasin välja, kus need kohad kaardil täpselt asuvad ning seadsin nad omavahel loogilisse järjestusse, et me ei veedaks asjatult pool päeva metroos istudes. Esime sihtpunkt - Brooklyn Bridge! Me ööbime New Yorkis alati samas hotellis ning see on vahetus läheduses maailma ühele kuulsamale sillale - Brooklyn Bridge. Alati lähemegi esimese asjana hommikul jalutades üle selle silla ja naudime tõenäoliselt maailma ühte imelisemat vaadet kogu selle aja vältel. Taevas oli täiesti pilvitu ning mina lihtsalt kepselsin silla poole.

Kevad oli täistuuridel ja meie nautisime seda väga. Me nägime kevadet viimati aastal 2018 Washingtonis.

Kui minu nimekirjas on alati kindlad kohad, mida ma ikka ja jälle soovin külastada, siis niisamuti on kindlad kohad ka Kasparil ja loomulikul üheks nendest on Wall Street:

Päris esimest korda elus käisime ära ka 9/11 muuseumis. Mis oli ääretult huvitav. Piletid tuli ette osta, et muuseumisse ei koguneks korraga liiga palju rahvast. Muuseum oli hiiglaslik ja mitte keegi ei hinganud kuklasse, väga mugav oli olla:

Veetsime muuseumis päris mitu tundi, lugesime ja harisime ennast mingis mõttes ju ammu tuntud teemal. Aga kui ikka oled selle kõige keskel ja loed neid asju ja vaatad videoklippe, siis päris mitmel korral tõusid kõik karvad mu ihul püsti. See on koht, mida ma soovitan külastada (üsna vajalik on seal ka inglise keelt vallata, muidu võib palju olulist infot puudu jääda).

Järgmise sammuna pidime tegema midagi lõbusat, et muuseumist lahkudes kaasa tulnud meeleolu õlgadelt raputada. Istusime metroosse ja sõitsime Kaspari soovitud sihtkohta.

Kaspar soovis külastada Washington Square parki:

No vaadake vaid seda kevadet!

Järgmine sihtpunkt oli High Line, mis on 2,33km pikkune peenike park, mille keskelt lookleb läbi rada jalutajatele/jooksjatele. Park on ehitatud endise kõrgendatud raudtee peale, mis teebki ta eriliseks - sa kõnnid kuskil kõrgel roheluses ja all käib linna kära ja müra. Väga lahe kogemus!

Päeva teine pool oli kätte jõudnud, jalad olid juba nagu makaronid all, aga ees ootas päeva staar - Central Park! Tegemist on hiiglasliku pargiga (ainuüksi pikkus sellel pargil on 4,1km ja laius 830m) keset Manhattanit, mis tõmbab turiste ja ka kohalikke nagu magnetiga. See on park, mida oleme harjunud filmidest nägema:

Pargis oli nii soe, et vahepeal sai isegi jope seljast võtta.

Kuulsime pargis ka eesti keelt ja läksime (mitte liiga) lähedale kohalikele eestlastele tere ütlema. Nad olid päris üllatunud 😊

Päeva viimane sihtpunkt oli Times Square:

Käisime Times Square´l restoranis Bubba Gump & Shrimp (filmist Forrest Gump) õhtusöögil, kus mina tellisin loomulikult krevette igas asendis ja olekus ja lihtsalt nautisime imelist vaadet, head seltskonda, edukat päeva ja täiesti ning totaalselt väsinud ja surisevaid jalgu. Käekell näitas 29 000 sammu - oli aeg hotelli tagasi suunduda.

Käes on teine täispikk linnapäev ja ilm on kordades soojem, kui eelmisel päeval. Ilmateade oli meil kodus juba hoolikalt järgi vaadatud, seega sobilik riietus oli kõik kaasas. Nagu eelmisel päeval, alustasime ka seda päeva pika jalutuskäiguga üle Brooklyn Bridge´i. 

Avastasime enda jaoks Manhattanil päris uusi piirkondi nagu näiteks SoHo ja Hiinalinn. Muideks, SoHo piirkond on akronüüm sõnadest "South of Houston Street". 

Kuulus New Yorki metroo ehk Subway:

Loomulikult oli mul vaja tõelise fännina taaskord külastada ka Carrie Bradshaw maja:

Vaatasime hiljuti vana head filmi You`ve Got Mail (M. Ryan & T. Hanks) ning otsisime Manhattanil üles sellest filmist kuulsa koha, kus peategelased kõnnivad üksteisest justkui pimesi mööda. Loomulikult tegime me siis selle stseeni ise ka järgi nii, et mina olin Meg ja Kaspar oli Tom.

Lõuna plaanisime veeta Central Parkis. Haarasime tänavaputkast hot dogid, istusime murule ja nautisime head ilma.

Laupäeval oli park rahvast täis. Inimesed nautisid head ilma ja vaba päeva:

Võtsime ette ka ühe käigu, mida me varem teinud ei olnud ning läksime Rockefeller Centeri otsa 70. korruse vaateplatvormile.

Vaateplatvormi ühelt poolt avanes vaade Central Parkile:

...ning teiselt poolt siis Lower-Manhattani tornidele ja kõigele sellele, mis sinna vahele jääb - täiesti imeline vaade!

Need kõrged tornid mu selja taga on elumajad ja sinna saab juba näiteks 28 miljoni eest endale päris kenakese korteri osta.

Me ei olnud kunagi varem sattunud ka Grand Central Terminali, mis on paljudest filmidest ehk tuttavaks saanud. Oh taevas, küll see oli alles suur terminal!

Vahepeal haarasime kuuma tee ja seiklesime aga edasi. Jalad muutusid järjest tuimemaks ja ma ei tahtnud enam isegi kellalt enda sammude summat vaadata.

Teisel päeval sõitsime ka veetaksoga, millelt avanes veelkord suurepärane vaade Manhattani siluetile:

Lower-Manhattan:

Brooklynisse tagasi jõudes uudistasime pisut ka Dumbo piirkonnas ringi ja tegime pilte kuulsates paikades:

Selleks hetkeks andsid jalad ja selg häälekalt märku, et palun vedage meid hotelli tagasi!

Hotelli jõudes näitas käekell mu isiklikku rekordit sammudes. Ei tea, kas järgmisel päeval ükski lihas kehas üldse nõustub liikuma?

Jalad hirmus kanged, tuli asjad siiski järgmisel päeval kokku pakkida ja end minekule sättida. 

Muideks, sõitsime Ameerikas päris esimest korda ka rongiga (et lennujaama jõuda):

Lennujaamas toimus vana-hea - lükkame-lennud-kolm-korda-edasi stsenaarium. Istusime restorani maha ja tegime aega parajaks, mis seal siis ikka. 

Ilmselgelt ei olnud ma valmis lahkuma:

Manhattan linnulennult:

Mõne tunni ehk ühe filmi mööduses hakkas aga lennukiaknast kodulinn paistma ja tegelikult oli see päris tore tunne.

Õnnelikult kodus tagasi!