pühapäev, 4. detsember 2016

Kaspari kirjad kodustele vol 26

03.12.2016

Pakk

Reedene päev kulmineerus sellega, et koju jõudes ootas mind pakk, mis oli saadetud Eestist. Kallis abikaasa ning vanemad panid kokku suurepärase kingituse koos kõige paremaga. Eesti šokolaad, kommid ning pipargoogid on praegu nagu rusikas silmaauku. Lisaks oli abikaasa välja valinud kaks raamatut, mis on samuti täpne valik, sest eelmisel pühapäeval lõpetasingi just oma viimase raamatuga. Eesti maitsetest ei tule meil enam siin puudust, sest pakis olnud aroomisoola, sidrunipipra ning kartuli maitseainete suured purgid peaksid kestma päris kaua. Ühe(nelja)sõnaga: üllatus oli väga suur – Tänan!



Õhtusöögiks valmistasin tortilla wrapi ja selle jaoks praadisin hakkliha. Kuna hakkliha tuli päris palju, siis sain veel tänagi sama toitu süüa. Üleüldse on see laupäevane päev puhkust täis olnud. Avastasin, et kuna mul on juba interneti ja teleka ühenduse leping olemas, siis näen ka läbi interneti telekat. Kokku on paketis 140+ kanalit ja olengi päev otsa erinevaid filme vaadanud. Kui film kestab 2 tundi, siis pistetakse sinna vahele nii palju reklaame, et see kestaks kokku 3 tundi. See tähendab, et iga kümne minuti järel on reklaamipaus.

Nüüd on kell juba kaheksa õhtul ja tänase päevaga pole suutnud midagi korda saata. Olen ainult vedelenud voodis ja söönud Eesti maiuseid. Voodist rääkides, siis nüüd on meil uus voodipesu, tekk ja padjad. Klõpsasin pilti ka. Veel on osad padjapüürid veel täitmata, sest mul pole nii palju patju siin veel. Selle saab peagi perenaine ise korda seada ning vajalikud asjad veel soetada. Mul oli isegi keeruline sellise vastutusrikka ülesandega üksinda hakkama saada. Jälle olin pool tundi ühe riiuli juures ning kaalusin erinevaid variante. Lõpptulemus oli hea ning lisaks ostsin veel ka mõnusa sulepadja peagi saabuvale kaasale.



Nüüd mõned igapäevased asjad, mis siin maal teisiti on. Seni on mind kõige rohkem häirinud asjaolu, et siin pole tekikotte. On lihtsalt tekid ja on linad, mis on teki ja inimese vahel. Olen otsinud igalt poolt, kuid seni pole sellist õiget tekikotti leidnud, kuhu tekk sisse käib. Käisin siis kodus natukene ringi ja klõpsisin veel asju, mis siin teisiti on. Tulede lülitid on siin igal pool ühesugused. Just täpselt sellised, nagu filmides on nähtud. Kraade arvestatakse siin Farenheitides. Lõpuks olen suurusjärkudest enamvähem aru saanud ja tean, et kodus tasub toatemperatuur hoida 75-kraadi peal, mis on eesti rahas 24-kraadi. Järgmiseks on elektripistiku erinevus. Meie juhtmetega pole siin midagi peale hakata, sest neid pole kuhugi pista. Selleks, et kasutada Eestist kaasa võetud pardlit ja telefoni kiirlaadijat oli vaja osta adapter. Dushisegistid on siin igal pool ühesugused. Ka hotellides pole näha mingeid GROHE või muu Euroopa tootja nimesid. Siin on igal pool American Standard ning segisti põhimõte on selline, et keerad segistit nii kaua, kui õige temperatuur on saavutatud. See tähendab seda, et survet pole võimalik reguleerida.

Lisaks on siin veel naljakalt suured pliidid, igas ruumis on tulekahju vihmuti ning uksestopperiks on naljakas vedru, mis teeb  kõva lärmi iga kord kui sinna vastu lähed. Küll neid asju on veel ja eks edaspidi mainin neid erinevusi veel.







Kuna päev otsa olen niisama passinud, siis nüüd panen jooksuriided selga ning lähen teen ühe jooksutiiru. Peale seda maandun voodisse telekat vaatama. Homsega võtan midagi targemat ette ja valmistan kodu ette perenaise tulekuks.

Kõike kõige paremat!
Kaspar

4 kommentaari:

  1. Kaspar, sa kirjutad nii hästi! Tore, et kauaoodatud pakk kohale jõudis. Tulime Lehariga Rakverest ja lugesin su kirju kõva häälega ette. Nii südamlikud kirjad on, igast kirjast kumab läbi, kui väga sa Mailet ootad (armastad). Varsti olete koos ja saate seigelda. Meie ootame uusi postitusi, mida lugeda. Palju tervist ja tervitusi Eestist!

    VastaKustuta
  2. Kallis Jana, aitäh nii vahva kommentaari eest!

    VastaKustuta
  3. Tekikotte on küll, otsi "duvet cover". Asi on selles, et paljud müüdavad tekid on juba ise ilusad värvilised ja sellele ei olegi enam kotti vaja, viskad lina alla ja asi vask. Aga tavalisi valgeid tekke müüakse ju ka ja neile saab koti osta. Kotiga on tavaliselt kaks padjapüüri ka komplektis. Mind ajas see lina-süsteem alguses täiesti hulluks, aga nüüd on hakanud hoopis meeldima! Tekikotti on ju jube tüütu ära võtta ja tagasi panna (meil on KING suuruses voodi ehk tekk on mõlemat pidi üle 2m). Kusjuures meil on kõigis voodites tekikottidega tekid, aga nende all on veel lina ka (ülemise ääre keerad siis tekile peale, onju).

    Linad tulevad tavaliselt sellises komplektis, et on üks kummiga (aluslina) ja üks tavaline (teki alla) ning kaks padjapüüri. Ja "duvet cover" komplekt on tavaliselt tekikott + kaks padjapüüri.

    Meil ongi näiteks neli patja voodis, kummalgi üks õhem ja üks paksem. Kui voodis istuda ja lugeda, on hea kaks tükki selja taha panna. Ja kuna üks meist eelistab magada õhema ja teine paksema padjaga, tõstame kumbki ühe padja ööseks kõrvale.

    Ahjaa, trikk on veel selles, et peab sellise pehmemast satiinist komplekti ostma (thread count 420+), sest odavamad linad ei haaku omavahel hästi ja siis libiseb see tekialune lina paigast ära ja kohutavalt tüütu! Aga pehmete linadega seda ei juhtu, lina püsib kohal nagu liimitult.

    Ja nii võibki tekikotti ainult aegajalt pesta, samas kui ülejäänud voodipesu käib tihedamalt pesus. Linasid on ju suht lihtne vahetada.

    VastaKustuta
  4. Aitäh nõuannete eest, Anu! Hakkame vaikselt selle "teki linaga" harjuma ja tegelikult pole see üldse halb. Samuti saime linade pehmuse osas ka kõvasti targemaks ja vaatamegi poes hoolega seda thread counti numbrit 😊

    VastaKustuta