Tunnistan
ausalt, et oma 28 eluaasta jooksul pole ma mitte iialgi üksinda peol käinud. Ka
ei käi ma iialgi üksinds kinos, kohvikus või kontserdil. Jah, osasid asju ma
lausa armastan üksinda teha nt trenni või shoppamist. Kes läheks üleüldse
üksinda peole? Mina. Jah, kui arvasin, et 28 aastat on piisav siin ilmas
elamiseks, et mõnusalt välja öelda- ma olen igasugused lollused ülikoolis ära
teinud, nüüd ma enam mugavustsoonist ei välju ja teen ainult neid asju, mis meeldivad.
Lollus! Ma ütlen, et see välismaale kolimine on olnud elu suurimaks
mugavustsoonist väljumise õppetunniks. Üks asi on ära kolida, teine asi-
hooooopis teine asi (!) on hakata siin elu rajama. Ma ei kujuta isegi ette kui
palju veel inimest saaks oma mugavustsoonist välja tõsta?
Sulle
on antud kaks valikut tingimustel, et Sinu maja esimesel korrusel toimub pidu
aga Su mees on sellel ajal Dallases. Sa, kas 1) passid kodus ja mõtled, et
elusees üksi peole ei lähe või 2) sätid end valmis ja lähed üksi peole. Ma
läksin. Esimesed pool tundi olid mu elu kõige imelikumad, ausalt! Peol oli
kaetud korralik toidulaud küpsetatud krevettide ja kõige muu hea ja paremaga.
Baariletil olid erinevad kokteilid- võta tops ja vala endale, mida hind
ihaldab. Eks ma siis läksingi, võtsin süüa ja juua ja istusin häbelikult oma
kohale tagasi. Mis ma ikka muud oskasin teha. Peale üsna ebamugavat 25 minutit
sain aru, et mul on kaks valikut, kas minna üles koju või tõusta püsti ja asuda
kellegagi rääkima. Mina pean tegema esimese sammu?! Ma pole sellise asjaga
harjunud. Ma tõepoolest ei ole. Mul on oma sõbrad, kes on mu tugi ja sammas
juba aastaid ja ma pole vähemalt viimased 8-9 aastat oma pead vaevanud sellega,
kuidas või miks üldse peaks tutvusi juurde soetama, kõik on olnud ideaalne
selles vallas, kuni siia kolmiseni..
Tõusin
püsti ja läksin cateringi tüdruku juurde, kes nägi välja vanuse poolest nagu
mina. Tänasin teda maitsva toidu eest ja küsisin mida see kokteil sisaldab, mida
ma juba teist korda endale juurde valan. Tüdruk oli äärmiselt sõbralik ja
jutukas ja sellest samast hetkest jutt klappis ja nii me seal leti ääres
naersime ja jutustasime ja enne kui arugi saime oli meie ümber kogunenud terve
hunnik rahvast, kes ennem kuskil eemal jutustasid. Mu pea käis ringi kui endale
kolmandat jooki valasin ja avastasin, et olen seltskonnas, kus kõik räägivad ja
naeravad ja kus on väga lõbus.
See
võib tunduda äärmiselt tobe, aga üles koju tulles olin enda üle tohutult uhke
selle sammu eest, mis ma astusin. Oma koduriigis, oma sõprade ja pere turvalises
ringis võib see kõik nii tühine ja loomulik tunduda. Olles aga teises maailma
otsas omapäi, ilma igasuguse turvavõrguta sõprade ja pereliikmete näol, on
sellised sammud tohutud edusammud ja suure tähendusega. Eile rääkisin oma kalli
Janaga ja kuna ta on elanud mõnda aega Viinis, siis on jube hea kurta selliseid
muresid ja rõõme, mis avalduvad inimestel just siis kui nad elavad kodust
kaugel. Eks see on nii nagu iga asjaga- kõige paremini saab aru see, kes on
selle läbi teinud.
Peale
neljandat kokteili teatasin, et pean nüüd üles koju minema ja väga armas oli,
et inimesed tulid lausa kallistama ja head õhtut soovima. Mul on väga hea meel,
et alla läksin ja selle tohutult suure sammu (enda jaoks) ületasin.
Oh
mu kallid sõbrad, nautige oma mõnusat mugavustsoonis liuglemist! Elu sõprade ja
pere keskel on nagu lill, mida tuleks iga päev hinnata, see pole mingi
iseenesest mõistetav nähtus.
Maile
Olen su üle nii uhke, et ikka läksid peole. Mina saan aru küll kui suur asi see tegelikult on :) Olen ju teismelisena kuu aega Saksamaal elanud, läksin ihuüksi ja tean kui tähtis see on.
VastaKustutaAitäh!
KustutaMa olen rohkem see variant 1 tüüp, kes kardaks hirmsasti ja pärast kahetseks, et ei läinud :D Ülitubli, et ikkagi peole läksid - see pole üldse tobe, et sellise teo üle uhkust tunda!
VastaKustutaMa olen tundnud sellist ärevat ja natuke hirmsat tunnet nii Soome kolides kui ka igas uues töökohas alustades. Tuleviku tarbeks igatahes sul korralik elukool :)
Aitäh, Kristi! Ilmselt Eestis olles ma ka poleks läinud aga siin on kuidagi teistmoodi, sest sul ongi kaks võimalust, kas olla arg ja konutada üksi toas või vähemalt proovida. Vb on asi ka selles, et olen rohkem julgustust saanud keele osas ja ei pelga enam niiväga rääkida (kuigi mu inglise keel on siiski kohutavalt puine.
Kustuta