Eesmärgid

Uueks aastaks sean endale alati eesmärgid, mida püüan aasta jooksul täita. Mulle meeldib kui kõik on kirjas ja siht silme ees. Olen terve oma teadliku elu pidanud kalendermärkmikku, kus on päevade kaupa kõik kirjas, mis plaanis. Ilmselgelt pole ma loomu poolest vaatame-käigu-pealt-mis-saab inimene, kuid siia kolimine on seda joont minus pisut siiski arendanud (õnneks?).

Aastal 2011 tegime Kaspariga koos endale viie aasta plaani ja panime suuremad asjad kirja. Täpselt viie aasta möödudes võtsime tähtsa nimekirja välja ja vaatasime, mis sellest on saanud. Lõviosa sellest oli täide viidud. Asjade üles kirjutamine ja läbi mõtlemine paneb meid alateadlikult soovitud eesmärkide suunas tegutsema ilma, et peaksime selle teadlikult igapäevaselt enam mõtlema. Usun seda väga sügavalt, ent siiski tuleb teatud asju enesele ka igapäevaselt meelde tuletada.

Minu uue aasta eesmärk on avaldada teadusartikkel. Eelmisel aastal oli mul täpselt sama eesmärk. Mis juhtus? Juhtus see, et ma sain oma artikli valmis ja esitasin ära, aga see lükati tagasi. Tänaseks päevaks olen seda nii palju parandanud, et tulemusena on lausa uus kontseptsioon. Tööd on vaja veel teha, ent aasta esimeses pooles olen võtnud eesmärgiks selle ära esitada. Küll aga ei sõltu sellel hetkel enam minust, kas see võetakse vastu, st kas saan selle ka avaldada. Siiski ei vähenda see minu soovi ja eesmärgi poole püüdlemist.

Kui üdini aus olla, siis on motivatsiooni leidmine äärmiselt keeruline, enesedistsipliinist rääkimata (keegi ei istu mul otseselt selja taga ja ei utsita pidevalt, et ole inimene ja tee tööd). See motivatsioon peab tulema seestpoolt ja peale mitmeid luhtunud katseid ja tagasilööke on see sageli keeruline. Küll aga mitte võimatu ja see on see, mida ma tahan saavutada ehk siis eesmärk on paigas ja selle poole tuleb rühkida. Teinekord on vaja lihtsalt natuke halada kui raske on elu, kuulata Kaspari motivatsioonikõne ära sellest, miks ma üldse alustasin seda teekonda ja siis enesele uuesti ülim eesmärk meelde tuletada, silmad puhtaks pühkida ja edasi minna. Teate, nagu ikka vahel juhtub ilmselt kõigida kui on tunne, et terve maailm kukub õlgadele.

Teiseks eesmärgiks uuel aastal on liikuda rohkem. Eelmise aasta kokkuvõtet tehes selgus, et läbisin kokku 2450,56km, mis teeb keskmiselt 47km nädalas ja see omakorda keskmiselt 6,7km päevas. Kuna eesmärk oli läbida siiski 50 km nädalas, siis nagu juuresolev võib kinnitada, eesmärk ei saanud täidetud. Seega on uueks aastaks sama eesmärk, aga enda jaoks siis sellise erinevusega, et tuleb rohkem pingutada. Kui ühel nädalal/kuul ei õnnestu eesmärki täita, siis tuleb see teisel nädalal/kuul tasa teha. Elu näitab, et ikka tuleb erinevaid asju ette, mistõttu ei olegi reaalselt võimalik igal nädalal soovitud vahemaa läbida (nt ootamatu haigus). Ülimaks eesmärgiks olen võtnud aasta lõpuks kokku koguda uhked 2600km. Ei midagi utoopilist, sest tegemist on tegelikult üldises plaanis tervisliku liikumise normi täitmisega (ümmarguselt u 7km päevas = u 10 000 sammu päevas).

Kolmas eesmärk on meil Kaspariga ühine ja see on reisimine/ elu nautimine. Seda elu nautimist oleme siin elades alles õppinud ja see on nii mõnus! Anname endast parima, et võimaluste piires maksimaalselt reisida ja maailma avastada. Reisimishullus on meie sisse pugenud nagu mingi viirus, mis muudkui levib organismis ja välja ei lähe. Nii kui kuskil ära käid on tunne, et hakkaks juba uut reisi planeerima. Nii palju on avastada ja näha, nii palju on veel kogeda. See on see, mis paneb mõlemal silmad särama ja tekitab elevust. Nii mõnedki plaanid on tänaseks juba paika pandud, aga nendest lähemalt juba siis kui aeg küps.

Mõnusat nädalat sõbrad, nautige elu!