Memorial Day Weekend

Meil on kodu juures tiik, mille ääres elavad pardid ja haned(?) Piinlik lugu, aga ma ei tea päris täpselt, mis linnud need punaste nägudega on. Nende nägu oleks nagu armiline. Eelmisel aastal kartsin neid linde nagu tuld ega julgenud sinna ilusa tiigi äärde jalutamagi minna. Linnud hakkasid meile lausa vastu jooksma ja mina andsin säärtele valu- saaks aga minema! Sellel aastal võtsin mingil hetkel julguse rindu ja ütlesin Kasparile, et lähme sinna ilusa tiigi äärde, kus elavad kurjad linnud. Nii läksimegi sinna ja linnud jooksid meie poole. Olin juba valmis põgenema kui Kaspar ikka mul käest kinni hoidis ja ütles, et pole hullu midagi, ehk nad on lihtsalt uudishimulikud - nii oligi. 

Reedel olid meil siis maiuspalad lindudele kaasa võetud. Enne muidugi tähtsalt uurisime järgi, mida võib üldse viia. Selgus, et roheline salat, mais ja herned pidavat ideaalseks maiuspalaks olema. Meil on sellist kraami alati külmikus olemas ja nii seadsimegi reede õhtul sammud tiigi poole. Tähtsad allikad kinnitasid, et maiuspalad ei tohiks kindlasti külmunud olla. Ma arvasin, et kui 10 minutit +35 kraadises kuumuses tiigi äärde kõnnime, siis on külmunud herned ja mais kindla peale üles sulanud – mul oli õigus. Linnud tormasid meie suunas ja pidusöök võis alata. Muideks, nad liputasid saba nagu koerad!

Laupäeval ja pühapäeval tegime tööd ja hiljem premeerisime end uuema kunstiga, mis hiljaaegu päevavalgust alles nägi. Väljas oli põrgukuumus ja nii tundus hea mõte end purskkaevudes (või olid ka need näituse osa?) jahutada. Lihtsalt kõndisime purskkaevu sisse - mis sa hädaga teed kui hakkad juba otsast üles sulama?! Õnneks me polnud ainukesed.

Taustal on Houstoni kesklinn:

Teisel päeval kohtusin maailma kõige vahvama skulptuuriga:

Üldse oli kuidagi vahva bussiga mööda linna kimada ja uusi asju avastada. Me polnud sellist asja ammu ette võtnud ja olin juba unustanud kui tore võib selline päev olla. Mingil hetkel olid veevarud käekotist otsas ja otsisime kohta, kus saaks külma jooki ja jäätist. Võiks ju arvata, et sellise kuumusega müüakse igal tänavanurgal jäätist ja limpsi, aga sugugi mitte. Otsi nagu tikutulega taga! Lõpuks ütles Kaspar, et ühes muuseumis sees on kindlasti kohvik. Lippasime majja ja see oli rahvast täis - kõik otsisid jahutust ja juua. Saime meiegi vajaliku kraami kätte ja suundusime välja tagasi. 

Muuseumid asuvad siin kõik ühes piirkonnas – Museum District, mida ääristab hiiglaslik park. Kümned ja kümned perekonnad olid oma piknikutekid parki laotanud ja nautisid vaba päeva. Meie istusime samuti murule ja nautisime hetke.

Esmaspäev oli samuti vaba päev, sest tegemist oli pühaga - Memorial Day. Eelmisel aastal tegime sellel pikal nädalavahetusel oma päris esimese Texase ringreisi, sellest kirjutasin SIIN. Seekord meil suuri plaane polnud. Tegelikult olime ühte asja juba pikalt plaaninud ja nüüd võtsime härjal sarvist ja asusime tegudele – nimelt plaanisime kevadist suurpuhastust. Peale seda kui kodu oli otsast lõpuni läikima löödud oli muidugi maru hea olla.

Mõnusat nädalat, sõbrad!