neljapäev, 10. oktoober 2019

Tagasilöök


Ma hästi naiivselt arvasin, et viimane aasta ülikoolis saab olema eelnevatest pisut kergem. Mõtlesin, et mul on ju ometi kogemust juba korralikult ja kõik need eelnevad tagasilöögid on nahka ka pisut paksemaks kasvatanud ja eks see kõik ongi tõsi mingil määral, aga siis tuleb järjekordne tagasilöök ja….põmaki! Võtab hetkeks oimetuks, enne, kui vaatevälja jälle selgeks tagasi saab.

Augusti alguses esitasin oma viimase, neljanda, artikli ühele väga tugevale USA teadusajakirjale avaldamiseks. Eile sain vastuse, kus kolm retsensenti on mu töö pihuks ja põrmuks teinud. Kriitikat tuli nii palju, et ma ei suutnud seda kõike läbigi seedida. See on umbes selline tunne, kui saad halbu uudiseid korraga nii palju, et lõpuks kuulad neid tuima näoga, aga vastu võtta enam ei suuda, piir on ees. Mul tuli see piir siis eile ette. Lugesin seda pikka ja lohisevat kriitilist kirja tuima näo ja null emotsiooniga. Tõusin laua äärest püsti ja läksin kööki toimetama. Ma tundsin, et ei jaksa ega taha enam nende asjadega tegeleda. Sain aru, kui lõplikult kõrini mul juba sellest kõigest on.

Istusime lauda, et hakata sööma. Kaspar vaatas mind ja ütles, et järgmisel sügisel ma ei pea enam nende asjadega tegelema. Ma ei pea siis enam mitte kunagi nendele asjadele mõtlema. Ma panen selle peatükki igaveseks enda jaoks kinni. Et seda teha, selleks tuleb praegu kõik see hullus läbi seedida, pea püsti tõsta ja edasi minna. Ta ütles veel, et ega see esimene kord pole, kus mind on pikali lükatud, ja ega polegi, tal on õigus. Aga eks me mõlemad mõistame, et kogu see lugu on nii pikalt kestnud, et ega lõputult ei jaksa sealt maast ka ennast üles korjata.

Sellel aastal veel peab jaksama, selleks, et seda järgmisel sügisel enam tegema ei peaks. Ega talvel. Ega kevadel. Ega suvel. Praegu veel peab.

Eile ma siis haletsesin ennast pool päeva ja mõtlesin, kuidas ma ei suuda ega taha ja eilsesse päeva see ka jäi. Täna tuli laua taha istuda ja edasi tegutseda. Suudan küll. Pealegi, kes ütles, et see kraad kergelt peab tulema? Seda lubadust pole keegi mulle andnud 😊



Pea püsti ja edasi!
Maile

4 kommentaari:

  1. Et toimuks hüpe edasi, on vaja enne veidi kükitada. Natuke tagasilööki aitab edasi. Tulevikus, kui kõik tehtud, saad aru.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on tõsi. Ainult seljale patsutamine ja kiitmine edasi ei vii. Lihtsalt sellel hetkel, kui ümber lükatakse, on maru keeruline seda kaine mõistusega võtta.

      Kustuta
  2. Tagasilöögid ongi edasiviivaks jõuks, kõik sõltub löögi tugevusest. Positiivse energialaenguna saad alati kasutada konstruktiivset tagasisidet ;) Sa saad hakkama ja sisimas on Sul väga hea motivatsioonipakett - et seda järgmine aasta mitte enam korrata. Edu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh julgustavate sõnade eest! See motivatsioonipakett on kõigest senisest kõige tugevamaks edasiviivaks jõuks.

      Kustuta