1 aasta

Kindlasti ma ei propageeri selle fotoga alkoholi vaid eesmärk on hoopis näidata pilti meie elust täpselt 1 aasta tagasi. Olime oma Pärna-allee korteri rõdul just lõpetanud võõrasemade istutamise rõdukastidesse ja nüüd istusime päikese kätte, et puhata ja ilma nautida. Sellel hetkel polnud aimugi, et kuu aja pärast helistab korteriomanik ja ütleb, et korter on müügis ja hakake välja kolima.  Sel hetkel polnud meil aimugi, et aasta pärast istume 1. mail jupp maad kuumema ilmaga väljas. Sel hetkel polnud aimugi, et ühe aasta pärast on terve meie elu muutunud 180 kraadi... või isegi rohkem.

Minu jutu mõte on selles, et ühe aastaga võib muutuda terve elukorraldus, unistused võivad niisama lihtsalt täituda kui neile selleks vähegi võimalus anda või pöördub kõik peapeale või on terve elu ikka samal kohal, kui sa ei anna ainsatki võimalust muutusteks. Kaspar oli see, kes siia soovis tulla ja mina olin sellele pigem vastu, mina kardan muutuseid. Mida aeg edasi seda rohkem tunnen, et miks me küll varem juba ei tulnud? Mida ma ootasin ja mida ma ometi kartsin?! Nii palju on avastada, nii palju on teha! Kes teab, mis juba aasta pärast on?

Üha rohkem olen hakanud mõtlema ka sellele, et ootamine ei pruugi alati õige valik olla. Jah, teatud asjadega tuleb olla kannatlik ja oodata aga mitte kõigega. Meie olime Tartus elades koguaeg nagu ooteseisundis, et kui teeme selle ja selle ära SIIS hakkame elama. Millal SIIS? Siin tunneme mõlemad, et elame nüüd ja praegu.

Selleks ei pea kolima teisele mandrile, et avastada kõige põhilisemalt - elada ja nautida KOHE nüüd ja praegu. Meieni see tõdemus poleks ilmselt teisiti tulnud aga loodetavasti enamus inimesi seda siiski ei pea tegema.

Tervitades

Maile