Värske uudis!

Reede õhtul käisime jalutamas ja otsustasime, et võtame mõne uue baari ette ja teeme ühed kokteilid. Juhtumisi asub meie majast täpselt üle tee üks Mehhiko baar, millest kõnnime igapäevaselt mööda ja ma olen alati vaadanud, et inimestel on mingid huvitavad suured kokteilid ees. Mul polnud aimugi, mis kokteiliga on tegemist ning reede õhtul tellisin endale lihtsalt maasika margarita ja voilaa- täpselt selline suur pokaal toodi ette! Seda nad kõik seal siis jõidki! Jutustasimegi lõviosa reede õhtust selles baaris ja nautisime head ilma ja nädalavahetuse algust.

Neljapäeva õhtul helistas Jinyi ja kutsus meid laupäevaks külla vähke keetma. Mis seal salata, me oleme küll korra näinud, kuidas neid keedetakse ja ka söönud aga ise nende tegemisest ei teadnud suurt midagi. Minul oli meeles ainult, et tuleb lisada sibulaid, sidrunit, maisi, kartuleid ja mingit spets maitseainet aga see oli ka kõik. Kamba peale mõtlesime siiski välja, kuidas asi käib. Laupäeva pärastlõunal võetigi meid kodust peale ning sõitsime poe poole (H-E-B), kus vähke kohe hulgi müüakse ning seejärel võtsime suuna juba Richmondi poole, kus Yangid elavad.

Võrgutäis vähke:

Poseerime Yangide ilusa maja ees:

Kaspar tegi tutvust Yangide kassi Miaupau´ga:

Kuna olime hommikul aias mitu tundi päikest võtnud, siis oli päris mõnus lõpuks jahedasse majja minna ja ega enam välja väga sel päeval ei kippunudki. Tundub, et siinkandis on kombeks hoida ka päevasel ajal kardinad ees, et päike (kuumus) liigselt tuppa ei pääseks, mis teeb omakorda elamise üsna hämaraks. Meile on see üsna võõras, sest Eestis on tavapärane, et iga valguskiir püütakse tuppa ja keegi ei hakka aknaid päevasel ajal kinni katma. Siin on vastupidine käitumine isegi mõistetav arvestades seda, et päikest on väga palju ja kuumust veelgi rohkem. Laupäeval iseenesest mul polnud mingit vahet, kas toas on pisut hämar või lausa pilkane pimedus. Olin päikesest kerge peavalu saanud ja tahtsin lihtsalt toas jahtuda ja vett juua. Mul ei olnud endal ravimeid kaasas ja seega küsisin Jinyi´lt, kas tal on ehk tavapärast valguvaigistit kodus. Ma ei tea, mida siin nendesse ravimitesse pannakse aga juba esimene tablett võtab peavalu ära, mis on super! Olin ka varem seda kodus märganud, et siinsed ravimid mõjuvad ikka palju tõhusamalt kui Eesti omad.

Peale seda kui olime maha jahtunud uuris Jinyi, kas tahaksime meediatoas mingit filmi vaadata. Nimelt on neil eraldi ruum, mis ongi väike kodukino: pime ruum suure ekraani ja helisüsteemide ning diivanitega. Olin selliseid ruume vaid telerist varem näinud ja viskasin ikka nalja, et milleks inimestel midagi sellist on vaja? Kas elutoas olevast telekast ei kõlba siis filmi vaadata? Nagu juba korduvalt siin Ameerikamaal on ette tulnud, siis taaskord söön oma sõnu. Võtan kõik need sõnad tagasi ja tunnen end veel tobedalt ka, et nalja selle üle viskasin. Sellises ruumis on ülimõnus filmi vaadata! Sa oledki nagu kinos ainult, et seal on kordades mõnusam ja vabam olla kui päris kinos. Viisime joogid ja näksid üles ja sättisime end filmi vaatama. Tegemist oli 2016 a hai-filmiga „The Shallows“ ning nagu arvata võite, siis meie Jinyi´ga kilkasime ikka korralikult. Nagu naistele ikka kombeks, siis meil oli muidugi palju kommenteerimist ja seletamist filmi ajal ja kodukinos on see kõik ju lubatud!

Yangidel on oma tohutusuures elamises lisaks veel ruum, mida kutsutakse gameroom´ks ehk siis mängude toaks. Selles ruumis laiutab suur õhuhoki laud ja me tegime seal korraliku matši - Kaspar võitis 2:1. Taaskord – kui palju olen selliste ruumide üle pilkavalt nalja visanud? Võtan sõnad tagasi. Ilmselgelt on Eestis sellised lisaruumid selles mõttes natuke mõttetud, et sa pead neid kõiki kütma ja see on otstarbetult kulukas. Siin midagi kütma ei pea ja ega konditsioneeriga ei ole vaja ka kõiki ruume vaja ideaalini jahutada, kui neis igapäevaselt ei viibi. Samuti tundub, et ruumide jahutamine on ka soodsam kui soojaks kütmine.

Peale filmi oligi aeg hakata vähke keetma. Lõpptulemusena oli tuba vastikut haisu täis aga vähid ise said väga maitsvad! 

Lisaks vähkidele valmistas Jinyi ühte hiinapärast rooga: riisinuudlid veiselihaga. Me polnud varem riisinuudleid söönud ja see oli heas mõttes väga huvitav toiduelamus. Roog oli maitsev ja ega ma ise vist tavalistel nuudlitel ja riisinuudlitel vahet ei teekski.

Õhtu lõppedes tellisime omale uberi, et koju tulla.  Yangid elavad meist u 21 miili ehk siis u 33-34 km kaugusel, mis tähendab u 30 min autosõitu. Teel koju arutasime, et esimest korda oli selline tunne, nagu oleksimegi nö vanade sõpradega koos. Terve päev oli nii tšill ja mõnus ja õhtusöögilauas viskasime nalja, lobisesime ja kuidagi nii vaba ja hea oli olla. Esimest korda oli see päris sõprade tunne ja oi kui hea see tunne on kui asud teisel pool maakera, eemal kõigest tuttavast!

Pühapäev kulges üsna töiselt, sest minul oli esmaspäeva hommikul juhendajatega planeeritud pikem koosolek, mis vajas ettevalmistusi. Õnneks on Kaspar tavaliselt päris rõõmus kui ütlen, et nädalavahetusel peab natuke tööd tegema, siis lööb ka tema oma arvuti lahti ja teeb samal ajal tööd. Siiski on siin elades puhkepäevadel töötamine pigem erandkorras, mitte tava. Pühapäeval käisime lisaks ka pisut kaubanduses ja tegime oma tavapärase nädalase toidupoe shopingu ära. Oleme siin jälle seda teed läinud, et koostame nädalavahetusel järgmise nädala menüü, sest nii on lihtsam osta vajaminevat ning ka nädala sees ei pea mõtlema, mida mingil päeval süüa teha, vaid kõik on juba silme-ees külmikul kirjas. Võta vaid kapist asjad ja tee valmis. Nädala sees on tavapäraselt vaja vaid piima lisaks juurde tuua. Meile selline süsteem sobib, sest säästab korralikult raha (muidu lähed ikka poest ainult leiba ja piima tooma aga tagasi tuled vähemalt 8 erineva asjaga), aega (ära jääb mitmekordne poeskäik nädala jooksul, lisaks me ei raatsi niingi väärtuslikke õhtuid nädala sees kulutada poeskäigule) ning ka närvirakke (Mida ma küll võiksin süüa teha? Kas mul on kodus selle toidu jaoks ikka asjad olemas? Kui kaua selle toidu ettevalmistus aega võtabki? Jne). Sellise 1x nädalas poes käimise + nädala menüü ettevalmistuse idee saime aastaid tagasi Johardidelt ja oleme endiselt seda meelt, et see on superidee! Soovitan seda kõigil kasvõi ühe kuu jooksul proovida (terve kuu lõikes saate aru kui palju see tegelikult raha ja teie väärtuslikku aega säästab) J

Postituse lõpetan äärmiselt värske uudisega. Nimelt oleme Kaspariga otsustanud, et see koht siin on elamiseks ikka väga mõnus ja kolida kindlasti veel ei tahaks. Seega pikendasime oma üürilepingut veel aasta võrra ning 99,999% tõenäosusega elame oma armsas korteris veel vähemalt järgmise aasta juulikuuni. Seega kallid sõbrad ja perekond- kohvreid pakkima ja külla!

Tervitades

Maile